Koostades ülevaadet, milliseid sotsiaaltoetusi ja kui palju Jõgevamaa kohalikud omavalitsused lastele maksavad ning millised on suuremad probleemid, selgus, et enim teevad sotsiaaltöötajatele muret hoole ja järelevalveta lapsed.
Alati pole probleem selleski, et üks või ka mõlemad vanemad on välismaale tööle läinud ja lapsed omapäi või vanaemade-vanaisade, aga mõnikord ka vanemate õdede-vendade hoolde jätnud. Väga palju esineb laste hooletusse jätmist ka siis, kui vanemad lähedal. Laps vajab peale toidu, riiete ja eluaseme ka emotsionaalset lähedust ja turvalisust.
Põltsamaa linna sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnise sõnul on põhiprobleem järelevalvetus. “Vanemad ei ole kehtestanud reegleid ja piiranguid. Ei omata ülevaadet, kus ja kellega laps hilistel õhtutundidel viibib. Esineb tubakatoodete ja alkoholi tarbimist alaealisena. Ja mis seal salata, on sagenenud teated toksikomaaniast.
Sagenenud on ka liiklusseaduse rikkumised alaealiste poolt. Pole kiivrit ega juhilube, puudulikud on teadmised liikluseeskirjadest. Samuti tulevad probleemid koolikohustuse täitmisega,” märkis Bubnis.
Palju vaba aega
Põltsamaa linna sotsiaalosakonna juhataja on väga tänulik lapsevanematele, kes tulevad vanemakohustuste täitmisega toime. “Need vanemad jäävad ka lapse keerulises teismeeas enesele kindlaks, on last mõistvad ja oma nõudmistes järjekindlad,” ütles Bubnis.
Puurmani vallavalitsuse sotsiaalnõuniku Enel Maide sõnul on nende vallas probleemiks lahutatud vanematega pered, kus lapsi kasvatav vanem käib tööl, lastel on aga palju vaba aega. “Need on pered, kus kandvaks jõuks on ema. Lapsed jäetakse ema tööloleku ajaks kas vanaema või isa olemasolul tema hoolde. Pärast kooli tehakse omapead palju rumalusi ja halbu tegusid,” nentis ta.
Maide lisas, et nii lasteaias kui koolis on läbi viidud laste liiklusohutuse alaseid infopäevi. Puurmani Gümnaasiumis on loengut pidamas käinud noorsoopolitseinik Kirly Kadastik. “Lastekaitsetöötaja ja sotsiaalnõunik juhivad pidevalt laste tähelepanu asjaolule, et jalgrattaga sõites on vaja kiivrit kanda, väikesed lapsed ilma vanemate järelevalveta ja suurema venna-õeta ei hulgu. Oleme rääkinud, et pimedal ajal liiklusohutuse tagamiseks on hea kanda riiete küljes helkurit.”
Maide sõnul on nad jõudnud oma tööga sinnamaale, et saavad tõepoolest hakata tegelema ennetava sotsiaaltööga. “Aastaid tagasi oli suur probleem koolikohustuse eiramine. Nüüd seda muret praktiliselt pole. Lahendamist vajavateks probleemideks on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, mopeedi, auto või rolleriga kihutamine.” Lahendusena näeb Maide tugiisikuliikumise soodustamist koolis, huvitegevuse hoogustamist ( vaja oleks rohkem erinevaid ringe), infopäevade korraldamist lapsevanematele, koolituse korraldamist teemal “Kuidas olla hea lapsevanem” või osavõttu Gordoni perekoolist.
Raske iga süvendab probleeme
Tabivere valla sotsiaaltöö vanemspetsialist Eve Tepaskent ning sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialist Liis Härmaste tõdesid, et vallas on probleemiks lapsed, kelle vanemad mõnes välisriigis tööl käivad ja kes on vanavanemate või vanemate õdede-vendade hooleks jäetud.
“Kõige probleemsemaks kujuneb olukord teismeliste poiste puhul. Hakatakse koolist puuduma, hilinetakse tundidesse. Tuleb ette, et koolilapse juurde, kellel täiskasvanuid kodus pole, kogunevad eakaaslased, sest seal saab end vabalt tunda. Pannakse mängima vali muusika, tarbitakse alkoholi. Ka vanavanemad ei suuda enamasti teismelisi ohjata ega nende kooliskäimist kontrollida,” nentisid sotsiaaltöötajad.
“Kurb on seegi, et lapsevanemad “ärkavad” augusti alguses või veel hiljem, kui näiteks Soome elama asumine ees seisab. Seal algab aga koolitöö juba augustikuu keskel. Kui aga lapse vanemad elavad lahus, siis peab ka teine vanem lapse välismaale minekuks nõusoleku andma. Kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, on sotsiaaltöötajatel ja kohtul väga raske kiireid lahendeid leida,” rääkis Liis Härmaste.
Tabivere sotsiaaltöötajate sõnul teevad neile nii väikelaste ja ka suuremate puhul muret sagenenud vaidlused lapse elukoha üle ka kodumaal, kui vanemad on lahku läinud. Kui lapsevanemad kokkuleppele ei jõua, taotletakse kohtu kaudu lapsele esialgset õiguskaitset, määratakse otsustusõigus ühele lapsevanemale ning hooldusõigus mõlemale või võetakse hooldusõigus teiselt vanemalt ära.
Sekkumine – aitamine, nõustamine, lepitamine, kokkulepetele jõudmine — on nende perede puhul hädavajalik, seda teevad sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad.
Enamik sotsiaaltoetusteks minevast rahast kulub lastele
Palamuse vallast öeldi, et enamik sotsiaaltoetustest kulub lastega peredele: lasteaiamaksu hüvitamine 16 protsenti, pikapäevaeine hüvitamine 15 protsenti, laste prillid kümme protsenti, vähekindlustatud lastega perede toetuseks 40 protsenti toetuserahast.
Jõgeva linna sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma sõnul on iga lapse probleem tema jaoks kõige olulisem ja suurem. “Laps ei oska abi otsida ja siis sõltub täiskasvanute oskusest aru saada, mis talle muret teeb. Lapse mure väljendub enamasti tema käitumises,” tõdes ta.
Terje Kaldma soovitab inimestel julgemini sotsiaaltöötajate poole pöörduda, sest sotsiaaltöö ei tähenda ainult toetuste maksmist, vaid ka sotsiaalnõustamist.
i
HELVE LAASIK
KAIE NÕLVAK
RIINA MÄGI
EILI KOITLA
TOOMAS REINPÕLD
