Jõgevamaa omavalitsuste sotsiaaltöötajad on koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra ajal vapralt vastu pidanud. Omavalitsused püüavad neile omakorda luua turvalise ja positiivse töökeskkonna, jõudu annab vallakodanike tänulik suhtumine.
Rohkesti probleeme lahendavad sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistid kaugtööga telefoni ja interneti teel, kuid täielikult pole võimalik vältida ka vahetuid kontakte. Praegustes oludes on sotsiaaltööl Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vallas paljugi ühist, kuid igas piirkonnas on ka omad iseärasused ja mured.
Jõgeva vallavalitsuse sotsiaal-osakonna juhataja Aime Meltsase sõnul on sotsiaalosakond tavapäraseks külastuseks küll suletud, ent ühtegi abivajajat hätta ei jäeta ja igapäevane töö saab tehtud, nagu oli ka enne eriolukorra väljakuulutamist.
„Sotsiaaltöö korraldame jätkuvalt abivajaduse hindamisest lähtudes. Töökorralduses peame järgima riigi kehtestatud reegleid ja suur osa tööst tehakse telefoni, e-posti ja Skype’i teel. Kodukülastusi püütakse teha võimalikult vähe ja ka siis leitakse uusi lahendeid, et kohtuda näiteks õues või trepikojas, kus on võimalik pikivahet hoida.
Kõik abi küsinud inimesed on saanud meie töötajate kaudu toitu, ravimeid, teenuseid, toetust ja nõustamist,” rääkis Meltsas.
Sotsiaalosakonna sotsiaalhooldustöötajad, hooldustöötajad, peretöötajad ja lastekaitsetöötajad tagavad abivajajatele nii toidu- kui ka ravimiabi.
Mured koduõppega
Meltsase sõnul on palju pöördutud lastekaitsetöötajate poole, kui naaberkorteris on lärmanud lapsed või ei ole noored kinni pidanud eriolukorra reeglitest.
„Mõnes kodus tekkisid ka tehnikaprobleemid, kui lastel oli vaja õppetööd teha, aga lapsevanemad ei osanud ise arvutit kasutada. Mõnes peres on see tõsine probleem,” selgitas Meltsas.
Lastekaitsetöös on tema hinnangul teatud perede puhul kõige keerukam see, et lapsed on nii palju kodus ja koduõppel ning selleks lihtsalt ei oldud valmis. Lastekaitsel on juhtumeid, kus peresid on tulnud kiiresti toiduabiga toetada. Ka koolid on teinud otsuse, et jagavad abivajajatele koolilõuna toidupakke. Mõne kooli sotsiaalpedagoogiga on lastekaitsel tihe koostöö nii toidupakkide vajaduse arvestamisel kui ka laste õppetöö puhul – koos on tehtud kodukülastusi ja soetatud arvuteid,” selgitas sotsiaalosakonna juhataja.
Meltsas arvas, et ennekõike on aidanud sotsiaaltöötajatel ja vabatahtlikel praeguses olukorras vastu pidada ja neile elujõudu andnud hea sõna.
„Sotsiaalvaldkonna töötajad on suure empaatiavõimega, töökad ja hoolivad inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Omavahel hoitakse kokku ning nõustatakse ja jõustatakse üksteist. Nii eriolukorra kui ka tavaolukorraga hakkama saamiseks vajame ühiskonna mõistmist, et see amet on vajalik ja oluline, mitte iseenesestmõistetav. Oleme saanud eriolukorra ajal palju tänusõnu inimestelt, kes on meie osakonna töötajatelt abi saanud. See teeb südame soojaks ja annab palju jõudu juurde,” lisas ta.
Erinevad küsimused
„Minus on kinnistunud veendumus, et meie valla sotsiaaltöötajad on väga tublid, töökad ja abivalmid. Neile võib alati kindel olla,” märkis sotsiaaltöö ja tervishoiuvaldkonna Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev.
Tema sõnul on tähtis tagada selline keskkond ja tugiteenused, et sotsiaaltöötajad saaksid pühendumusega oma põhitööd teha. „Praegu on ühiskonnas tekkinud liiga palju õpitud abitust ning meie töötajate poole kiputakse pöörduma pisiasjade või probleemidega, mis ei puuduta sotsiaaltööd. Paraku on omajagu ka neid, kes püüavad sotsiaaltöötajatega manipuleerida omakasu eesmärgil. Loodan, et järjest enam suureneb koostöö eri teenuseid pakkuvate mittetulundusühingutega,” ütles abivallavanem.
Mustvee vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti Tiina Tuuri sõnul tegelevad nad kaitsevahendite tellimise, nende jagamise ja jälgimisega, et sotsiaaltöötajad oleksid kaitstud. Tuuri sõnul on töö kergendamiseks loodud valla kodulehele listid, et tutvustada hooldekodusid ja koduhooldustöötajaid ning menetleda kriitilisi avaldusi.
„Teeme tihedat koostööd Avinurme sotsiaal- ja turvakeskuse, Avinurme hooldekodu ja tervisekeskuse, Kääpa hooldekodu ja Mustvee Tervise sihtasutusega. Hoiame abivajajatega pidevat kontakti, et neile toeks olla,” selgitas ta.
Tuuri sõnul saavad nad väga palju telefonikõnesid. „Minul sotsiaaltöö peaspetsialistina on kõnede arv päevas keskmiselt 50. Inimesed on sotsiaalosakonda pöördunud erisuguste muredega. Nii on küsitud, kas naaber on viiruse levitaja, mida teha, kui keegi kukkus õunapuu otsast alla, kuidas pikendada määratud puuet, kuidas saada uut ID-kaarti või leida transporti kalmistule sõiduks.
Mustvee vallasekretäri Daisy Utsari sõnul on 7–8 inimest pakkunud end vabatahtlikuks. Kui tekib vajadus uute vabatahtlike järele, võetakse nendega ühendust.
„Oleme üks meeskond. Mina isiklikult motiveerin oma töötajaid huumorit appi võttes. Loodan väga, et eriolukorda silmas pidades märgatakse sotsiaaltöötajate tööd, koormust ja pühendumist. Ja mitte ainult ei märgata, vaid ka pangaarvel kajastatuna. Me teeme tööd, mida enamik inimesi ei märkagi, sest see on ju niivõrd tavaline. Kuid uskuge, see on hull ja tähelepanuväärne töö,” toonitas Tuur.
Eriolukorra ajaleht
Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Merike Sumla ütles, et töötajatel on soovitatav kasutada kodukontorit. Vähenenud on otsene kokkupuude abivajajatega, kuid alati ei ole võimalik seda vältida. Siis tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid.
„Abivajajate avaldusi ootame elektroonselt või maja välisukse kõrval asuvasse postkasti. Nõustamine toimub telefoni ja kirja teel. Põltsamaa vald on välja andnud eriolukorra ajalehe, mis toimetati igasse postkasti. Ajalehte koondati kogu info seoses eriolukorraga ja korrati üle kõikide vallavalitsuse töötajate kontaktandmed, samuti nende sotsiaaltöötajate andmed, kelle poole pöörduda toidu kojukandeks või toiduabi saamiseks. Igasse postkasti jõudva ajalehe kasuks otsustati seepärast, et kõik abivajajad ei loe valla kodulehte ega kasuta sotsiaalmeediat.”
Sumla sõnul on järjest rohkem soove esmatarbekaupade kojuveoks. „Tihti on pöördujad eakate kaugemal elavad lähedased, kes nende pärast muretsevad. Vallavalitsusest on vallakodanikud küsinud ka isikukaitsevahendeid, kuid neid peab saama ikka apteegist või veebipoest. Õnneks on need apteekides jälle kättesaadavad,” lisas ta.
Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Kerli Vasar rääkis, et eriolukorra algul olid mõtted segased, kuna täpselt ei teadnud, mis ees ootab.
„Oli kartus, et olukord võib kujuneda nii keeruliseks, et abivajajaid tuleb väga palju. Meeskonnas töötades oli kergem ümber orienteeruda, kuna asusime ühtselt ettevalmistusi tegema ja iga meeskonna liige oli paindlik, võttes endale lisatööülesandeid. Toidupakkide koju viimisega tegeleme enamasti ise, kuid kindlasti on suureks abiks koduhooldustöötajad koos Põltsamaa päevakeskusega. Toimetame rahulikult, kuna igaüks teab, kuidas ja mismoodi tegutseda.
Enesekaitsevahendid on olemas, kasutame neid kodukülastusele minnes ja abivajajatele toidupakke toimetades. Kodukülastusi teeme äärmisel vajadusel, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumite puhul. Arvan, et Põltsamaa valla inimesed on koroonakriisis hästi toime tulnud,” ütles Vasar.
Soetati makseterminalid
„Esimene mõte oli, kas see ikka on nii „tõsine” viirus, äkki on teema ülevõimendatud. Mingil hetkel saime aru, et asi on siiski väga tõsine ja tekkis küsimus, kas me ikka suudame suures vallas kõiki abivajajaid aidata ja kas oleme selliseks katsumuseks valmis. Tegime kiirelt üleskutse, et leida vabatahtlikke, keda tuli üllatavalt palju. Oleme neile selle eest väga tänulikud,” rääkis Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Tiia Juhkam.
„Varem töötasin Pajusi vallas, mille eeliseks oli väiksus. Teadsime enam-vähem kõiki, kes ja kus võib abi vajada, kuid nüüd suures omavalitsuses alati ei hoomagi abivajaduse ulatust. Esimesel eriolukorra nädalal võtsime ühendust kolleegidega Viljandist ja Tartust, et arutada ja üksteiselt nõu saada, kuidas käituda, kui toiduainete kojukanne tuleb tagada sadadele abivajajatele. Varusime vallale isegi makseterminalid, et inimesed saaksid vajaduse korral tasuda pangakaardiga, kui puudub sularahaga arveldamise võimalus,” ütles ta.
Tiia Juhkam tegeleb ka ise sotsiaaltööga. „Tegelen toiduainete kojukandega, peale selle annan puhkust koduhooldustöötajatele ja meie teistele sotsiaaltöötajatele.”
Tema sõnul on üllatavalt vähe eakaid, kes soovivad toiduainete kojukannet. Pigem annavad abivajadusest teada nende kaugemal olevad lapsed.
„Tundub, et meie eakad on harjunud ise hakkama saama ja abi küsitakse äärmisel vajadusel. Kindlasti on ka naabrid ja kogukonnad abivalmid aitama. Linnapildiski on näha, et käiakse ikka ise poes ja varutakse vajalik toiduvaru.”
Merike Sumla sõnul tegi Põltsamaa valla sotsiaalosakond üleskutse, et leida inimesi, kes on nõus vajaduse korral appi tulema. „Tuli ligi kakskümmend vabatahtlikku, kuid praegu pole me neid pidanud veel toidu kojuveoks kaasama. Paljudes kohtades tegutsevad vabatahtlikud kodanikualgatuse korras ja aitavad omakandi või korrusmaja abivajajaid. Need on suure südamega inimesed, suur tänu neile.”
Juhkam lisas, et sotsiaaltöötajad muretsevad pigem sellepärast, mis hakkab juhtuma, kui inimesed jäävad sissetulekuteta või see suurel määral väheneb.
„See toob ilmselgelt meile suurema töökoormuse. Loodame südamest, et viirus taandub ja kõik tasapisi normaliseerub.”
JAAN LUKAS
