Sotsiaaltöö eesmärk on aidata igal inimesel endaga hästi toime tulla. Arvamus, et sotsiaaltöötaja tegeleb ainult asotsiaalide või sõltlastega, on paraku veel üsna levinud. Tegelikult võib igaühel meist millalgi elu jooksul sotsiaaltöötaja abi vaja minna.
Mõnikord võib kätte jõuda hetk, mil tunneme, et oleme oma eluga ummikus: pole enam tööd ega sissetulekut, ei saa vanemate või lastega hakkama, suhted pere ja sõpradega on sassis. Sellisel hetkel tuleb appi professionaalne sotsiaaltöötaja, kes aitab sasipuntrad lahti harutada ja tegeliku probleemi üles leida.
Tihti on sotsiaaltöötaja esimene ülesanne äratada inimeses lootus ja soov oma eluga midagi ette võtta. Näiteks on kaua töölt eemal olnud inimesel väga raske tööellu tagasi pöörduda – temas on tõrge ja ebakindlus seda sammu astuda. Sotsiaaltöötaja roll on siinkohal inimest nõustada ja julgustada. Loomulikult tegeleb sotsiaaltöötaja laste, eakate ja puudega inimestega. Kõik sõltub konkreetsetest vajadustest, sest iga inimene, iga pere on erinev ja vajadused on konkreetsed. Näiteks aidatakse lasterikastel peredel tasuda laste koolitarvete või huviringides osalemise eest. Kui lapsel tekib konflikt kooliga ja ta ei taha sinna enam minna, aitab sotsiaaltöötaja probleemi allikaid otsida. Kui eakas inimene ei saa hästi puid tuppa toodud või ei suuda enam enda eest hoolitseda, pakub sotsiaalsektor talle koduhooldustöötaja. Sotsiaaltöötaja poole pöördumiseks ei pea mure olema nii eriline – temalt saab nõu ja abi ka täiesti tavaline pere, näiteks infot lapsehoiuteenuse kohta. Nagu näha, on sotsiaaltöötajate tööpõld lai.
Eesti on e-riik. Ka sotsiaaltöö areneb, muutub ja püüab olla tänastele vajadustele vastav ning samas ka innovaatiline. Praegu arendatakse uut sotsiaaltöö andmeregistrit, kuhu sotsiaaltöötaja saab kanda kogu inimese abistamist puudutava info. Inimene saab internetist vaadata, kuidas edeneb tema probleemi lahendamine, aga ka taotleda teenuseid või toetusi. Riik saab omakorda ülevaate, millised on inimeste probleemid üldiselt ja milliseid lahendusi oleks eri piirkondades vaja.
Kes on sotsiaaltöötaja?
Sotsiaaltöötaja ei ole suvaline inimene tänavalt. Jah, meenutame, et 1990. aastate alguses võeti kohalike omavalitsuste vastloodud sotsiaaltöö ametikohtadele tööle enamasti põllumajanduses tööta jäänuid. Need inimesed olid tublid, ent paraku erialase hariduseta. Levis ka arvamus, et mis see sotsiaaltöö ikka on – jagada vaestele supitalonge või arvutada toimetulekutoetust – seda oskab ju igaüks.
Ajad ja arusaamad on nüüdseks muutunud. Sotsiaaltöötajaid koolitavad mitmed kõrgkoolid, sest tegemist on ametiga, mis nõuab kõrgharidust. Sotsiaaltöötaja sekkub inimese tegemistesse ja langetab otsuseid, mis võivad mõjutada kogu tema elu. Seega on oluline, et tööandja ei suhtuks probleemi vastutustundetult ega võtaks sotsiaaltöötaja ametikohale erialase hariduseta inimesi. Õnneks on sotsiaaltöötajad enamasti usinad õppijad ja enesetäiendajad.
Tihti saadetakse mulle e-kirju või helistatakse ja küsitakse väga konkreetseid küsimusi: “Öelge, mida pean tegema. Ma ei tule enam ema ja isa hooldamisega ise toime. Kust ma abi saan?” Saan neile kinnitada, et Tallinna sõita ja ministeeriumi tulla pole vaja. Sealsamas koduvallas on sotsiaaltöötaja, kellel on kogu informatsioon probleemide lahendamiseks olemas. Kohapeal on mured palju selgemini teada, pole ju mõtet riigil ühetaolisi lahendusi pakkuda.
Kuidas saad kaasa aidata?
Sotsiaaltöötaja ei suuda abistada kõiki inimesi. Ühiskonna tugevust näitab see, kui tähelepanelikud me ise oleme oma nõrgemate kaaslaste suhtes. Eks ole tuttav pilt mõnest Eestimaa külast, kus naaber või lähedane hoolitseb küla vanainimeste eest: toob poest toitu, kutsub vajadusel arsti ja käib regulaarselt vaatamas, kas vanainimesega on kõik hästi. Ka see on sotsiaaltöö, küll mitte professionaalne, kuid siiski sotsiaalne, inimlik käitumine.
Meie ümber võib olla palju inimesi, kes ei tea, ei oska või ei taha abi leida. Iga kodaniku kohus on teavitada abivajajast kohalikku omavalitsust. Sotsiaaltöötajale tuleks teada anda, kui kuulete näiteks, et naaberkorteris on tegemist koduvägivallaga või näete, et eakal, üksi elaval naabril on raske liikuda ja toitu valmistada. Samuti tuleks sotsiaaltöötajat teavitada ilmselge psüühikahäirega inimesest, kes ei anna oma tegudest endale aru.
Sotsiaaltöö aitab meid kõiki
Sotsiaaltöö aitab kaasa riigi majanduse arengule, seega annab oma panuse Eesti rikkamaks muutumisele. Kui lapsed on hoitud ja eakad hooldatud, kui nõrgemad ühiskonnaliikmed leiavad endas soovi ja motivatsiooni paremini toime tulla ja tööd teha, kui ühiskond on teadlikum ja avatum erivajadustega inimeste suhtes, siis areneb ühiskond jõudsamalt. Sotsiaaltöötaja on andnud sellesse oma väärika panuse.
Isegi siis, kui sul ei ole vaja sotsiaalteenuseid, ei teeks paha oma kodukandi sotsiaaltöötajaga tuttavaks saada. Murede tekkimisel saab siis temaga kiiresti ühendust võtta, et küsida, millist abi ja tuge on sotsiaalsektoril võimalik pakkuda.
RIHO RAHUOJA,
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler
