Ennetava tegevusena on asutud tõsisemalt ja suuremal hulgal sotsiaaltöötajaid koolitama ning ette valmistama. Koolipinki istusid tulevased sotsiaaltöötajad ja juba sellel alal töötavad inimesed ka Põltsamaa Ametikoolis.
Põltsamaa Ametikooli sotsiaaltöö eriala juhtõpetaja ja aastase sotsiaaltöötajate kursuse juhataja Maret Reinpõllu sõnul võeti sotsiaaltöötajate koolitamine kaheaastase kursusena statsionaaris õppeplaani juba 2000. aastal. Mõnda aega sellised kursused kaheaastase õppetsüklina ka toimisid. Kuid et õppurid olid tööl käivad ja enamasti ka pereinimesed, lühendati õppeperiood alates 2008. aastast üheaastaseks. Riiklikul tasandil on sotsiaaltöötajate koolitamiseks välja töötatud õppekavad, kus koolidele on jäetud õppetöö korraldamiseks võrdlemisi vabad käed. Uue koolitusvormina on nüüdsest kasutusel töökohapõhine õpe neile, kes juba sotsiaalvaldkonnas töötavad, ent kes ei oma selleks vastavat kutsetunnistust. Aastasel koolitusel on õppuritel võimalik koguda 40 ainepunkti.
Maret Reinpõllu sõnul muudab tööl käivate inimeste jaoks kursustel osalemise mõnevõrra lihtsamaks asjaolu, et praktikakohta pole neil vaja otsida — see ongi nende igapäevatöö. </p>
Muutunud on ka koolituse läbiviimine ajalises plaanis, sest kursuslased kogunevad teoreetilistesse õppetundidesse umbes kaks-kolm korda kuus. Ülejäänud osa õppeprogrammist on praktika ja iseseisev õpe, sealhulgas e-õpe.
Lasteaednikust vanglatöötajani
Kui koolitusest huvitatud inimene ei tööta sotsiaalvaldkonnas, tuleb tal leida endale praktikakoht avahoolduses ja seda tööd saab teha paindliku ajagraafiku alusel. Näiteks osaleb praegu käimas oleval aastasel hooldustöötajate kursusel ka üks kohalik inimene, kelle praegune töö on raamatupidamine. Nimelt tuleb tal praegu hooldada oma vanemaid ja ta tunneb, et vajab täiendavaid sotsiaaltöö alaseid teadmisi.
Maret Reinpõllu sõnul on sotsiaaltöö tegemiseks vajalik inimese sotsiaalne küpsus, seetõttu võetakse kursustele vastu ainult täiskasvanuid, kelle on vähemalt põhiharidus.
“Meie anname inimesele edasi erialaseid teadmisi. Keskharidust nende kursuste raames omandada ei ole võimalik,” toonitas kursuse juhataja.
Käimasolevatel kursustel on inimesi väga erinevatest asutustest — lasteaednikust kuni vanglatöötajani. 16 kursuslast on mitmelt poolt üle Eesti: Viljandimaalt, Tartumaalt, Jõgevamaalt. Sellist õppurite hulka peab kursuste juhataja optimaalseks, sest enam kui 20 inimesest koosneva rühma õpetamine on juba tunduvalt keerulisem, sest lisaks loengutele toimuvad ka praktikumid.
Kõigil õppuritel on oma töökohast võimalik saada kuni 20- päevane tasuline õppepuhkus. Aastane koolitus on väga laiapõhjaline, sest annab selle lõpetanud inimestele õiguse töötada nii lastega, puuetega inimestega kui ka vanuritega.
Täiskasvanud õpivad kohusetundlikult
“Kursuslaste hindamine käib samuti nagu tavakooliski,” kinnitas Maret Reinpõld. “Ka kodused tööd lähevad hindamisele.” Kursuste lõpetamise järel saavad koolitustsükli läbinud koos kutsetunnistusega kaasa ka hinnetelehe. Osa kursuse läbinutest on läinud sotsiaaltööd edasi õppima kõrgkooli.
Maret Reinpõllu sõnul on kõik õpetajad läbinud vastava koolituse. Ta ise on olnud paralleelselt õpetamisega selle ala õpilase rollis aastatel 1992-2008.
Siiani ei söandatud hooldustöötajate kursusi eriti laialt reklaamida, sest soovijaid oli rohkem kui õppekohti. Praegused kursustel osalejad alustasid õppetööga jaanuari lõpus ja peaksid kutsetunnistuse saama järgmise aasta jaanuaris.
“Järgmise kursuse reklaamime välja võib-olla sügisel, ent päris kindel see veel pole,” ütles kursuste juhaaja. Juhataja loodab, et riik ametikooli koostatavale koolitustellimusele läbi haridusministeeriumi omalt poolt õla alla paneb.
Kursuslastele õpetatakse:
*Gerontoloogiat
*Ergonoomikat
*Tegevusteraapiat
*Hoolekannet
*Hoolduse abivahendite tundmist
*Tervislikku toitumist
*Sotsiaalpoliitikat
*Arengu- ja suhtlemispsühholoogiat
*Aastase kursuste raames tuleb õppuritel läbida 1600 tunni pikkune koolitus
*Auditoorset tööd on 300 tundi
iii
TOOMAS REINPÕLD
