Valitsuses kinnitatud ja Riigikokku edastatud riigieelarve seaduse eelnõu järgi tõuseb Sotsiaalministeeriumi eelarve viie miljardi krooni võrra: 25,6-lt 30,7 miljardi kroonini. Enim toetab eelarve riikliku hoolekande, peretoetuste ning kiirabi olukorra parandamist.
Toetame peresid
Ei ole ammu enam uudis, et eestlasi jääb järjest vähemaks. Negatiivse iibe oluline põhjustaja on olnud perede vähene toetamine ja sellest tulenev kindlusetus tuleviku ees. Valitsuses heakskiidu saanud peretoetuste täiendav tõus võimaldab perede olukorda leevendada. Peretoetusteks on riigieelarves kavandatud pea 1,8 miljardit, 87 miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal. Tuleva aasta 1. juulist tõuseb lapsetoetus alates pere kolmandast võsust seniselt 300 kroonilt 900 kroonini kuus. Ka õhtu- ja kutsekoolis õppijatele makstakse kuni 19 aastaseks saamiseni lastetoetust, varem võimaldati seda vaid tavakooli ja osadele kutsekooli õpilastele.
Vanemahüvitise maksmiseks on 2007. aasta eelarves planeeritud aga 884 miljonit krooni, kasv võrreldes 2006. aastaga on 61,4 miljonit krooni. 2007. aastal on prognoositav keskmine vanemahüvitis 5080 krooni kuus.
Planeerime iseseisva elu alustamisel toetada ka eestkostel ja peres hooldamisel olnud lapsi. Lisaks hoolekandeasutustes kasvanud lastele tahame ka neid toetada ühekordse 6000-kroonise elluastumise toetusega. Lisaks tõstetakse nendes peredes kasvavate laste igakuist toetust 600 krooni võrra ? 900lt 1500 kroonini. Samas säilivad toitjakaotuspension ja kõik teised toetused, millele lapsel või perel on õigus. Leian, et hooldus- ja kasuperedes kasvavaid lapsi tuleb enam toetada ning seeläbi soodustada vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist perekonnas.
Riiklik hoolekanne
Pikka aega on olnud alarahastatud riiklik hoolekanne. Sellele valdkonnale on järgmisteks aastateks plaanitud oluliselt suuremaid summasid. Laste hoolekandele on järgmiseks aastaks kavandatud ligi 184 miljonit, kasv võrreldes 2006. aastaga 36,8 miljonit krooni. Erivajadustega inimeste hoolekande eelarve kasvab võrreldes 2006. aastaga 37,1 miljonilt kroonilt, 171 miljonini.
Palgad hoolekandeasutustes on olnud aastaid minimaalsed. Kui viimasele lisada veel suur koormus, on selge, miks haritud töötaja motivatsioon hoolekandeasutuses töötada on väike. Järgmisel aastal tõstetakse nende palkasid keskmiselt 25%, oleme planeerinud ennakkasvu jätku ka aastail 2008 – 2010.
Hoolekandeasutuste ehituseks ja renoveerimiseks suurendatakse ressursse senisega võrreldes 106 miljoni krooni võrra ning koos välisabiga on see 2007. aastaks 123 miljonit. Nii mõnigi laste- ja hooldekodu saab uue katuse, tihedamad aknad ja nõuetekohase ligipääsetavuse. Oleme alustanud uute tänapäevaste hooldekodude ehitamist. Veel sel aastal valmivad uued hooned Karula Kodus Viljandimaal, kuhu kokku investeeritakse 65 miljonit krooni.
Väga populaarseks on osutunud puuetega inimestele mõeldud rehabilitatsiooniteenus, mis loodi sotsiaalse integratsiooni, iseseisva toimetuleku, tööleasumise ja töötamise soodustamiseks. Erivajadustega täiskasvanute rehabilitatsiooniks kavandatakse 11 ja laste rehabilitatsiooniks 34 miljonit krooni rohkem kui mullu, kokku 91 miljonit. Täiendavad vahendid on planeeritud rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse parandamiseks. Sellega paraneks puudega inimese sotsiaalne toimetulekuvõime ja ta vajaks edasises elus vähem kõrvalabi ja järelevalvet. Lisaks plaanime juurutada individuaalse rehabilitatsiooniplaani ideed, et teenuse maht vastaks inimese tegelikele vajadustele.
Tahame parandada kiirabi olukorda
Selle valitsuse prioriteet on sisejulgeolek, mille üks osa on kiirabi. Seetõttu oleme planeerinud kiirabi eelarve kasvu ennaktempos. Lisaks juba kinnitatud riigieelarve strateegias ette nähtud tõusule otsustasime kiirabile eraldada täiendavalt 30 miljonit, kokku on eelarve kasv 80 miljonit krooni. Järgmiseks aastaks on kiirabile plaanitud 309 miljonit, mille arvel tõstetakse kiirabitöötajate palka, tagatakse vajalik täiendkoolitus ning parandatakse kiirabi logistikasüsteemi. Hädavajalik on võrdsustada kiirabipersonali palgakorraldus ülejäänud tervishoius rakendatud põhimõtetega ning peatada tervishoiutöötajate ja kvalifitseeritud kiirabitehnikute lahkumine kiirabist.
Pensionitõus
Ja lõpuks rõõmustav sõnum pensionäridele. Valitsus otsustas eelarve ja lisaeelarvega täiendada pensionikassa vahendeid kokku üle 4,1 miljardi krooniga. Seda tehakse lisaks sotsiaalmaksu vahenditele muude tulude arvelt. Kokku on selle aasta lõpuks pensionikassas viis miljardit krooni, mis võimaldab katta nii eelmisi kui tulevasi pensionitõuse. Raha selleks on olemas, vaja on vaid poliitilist tahet, et pensionäride elujärge parandada.
Nii selle kui ka järgmise aasta sotsiaalvaldkonna eelarve kasvab rohkem kui ei kunagi varem ning võimaldab leevendada selle valdkonna vajadusi. Kokku kasvavad sotsiaalse kaitse kulutused 2006. aastal koos lisaeelarvega üle kolmandiku! Eesti Keskerakonna ministrina saan kindlalt öelda, Eesti inimeste sotsiaalne kaitse on olnud ja on jätkuvalt meile kõige tähtsam. Keskerakonna valitsuses olles on see viimase kahe aastaga saanud ka valitsuse prioriteediks. Jääb vaid loota, et ka järgmised valitsused jätkavad samal suunal
Jaak Aab,
sotsiaalminister
