Vastavalt koalitsioonileppele lisatakse pensioni baasosale 60 krooni ja aastahindele 1,53 krooni. Samal ajal on pensionitõusule esimesel aprillil 2006. aastal kaasa aidanud ka sotsiaalmaksu küllaldane laekumine. Kui veel aasta algul prognoosis sotsiaalministeerium keskmiseks vanaduspensioniks esimesest aprillist 3008 krooni, siis tegelikkuses tõuseb see 3136 kroonini. Vähem kui aastaga on pensionitõus teinud 27,5-protsendilise hüppe. 2005. aastal kerkis keskmine vanaduspension 438 krooni ehk 19 protsenti, 2006. aasta esimesest aprillist veel 393 krooni ehk 14,3 protsenti.
Siiski ei saa unustada, et Eestis on palju pensionäre, kes ka pärast seda pensionitõusu tunnevad, et nende elatustase pole piisavavalt kõrge. Aprilli algusest on rahvapensioni määr küll 1268 krooni, kuid see ei võimalda head toimetulekut. Lähiajal tulebki kasvatada eelkõige rahvapensioni ning madalamate vanaduspensionide määra. Olen seisukohal, et lähiaastatel peab keskmine vanaduspension kasvama vähemalt sama kiiresti kui keskmine palk.
Elu on edasi läinud, hinnad on tõusnud. Lisaks noortele ja edukatele tuleb kaasaegse maailma tasemele aidata ka riigi arengusse juba panustanud põlvkonnad. Sotsiaalmaksu parem laekumine näitab, et elanike maksedistsipliin on paranenud. Maksumaksjate kasvanud teadlikkusest võrsunud viljad jõuavad pensionitõusu näol lõpuks nende arvele, kelleta poleks Eesti riiki ega rahvast.
Eesti maksusüsteem soosib pensionäre
Kui pensioni suurus annab nii mõnelegi põhjuse kurtmiseks, siis Eesti maksusüsteemil on ka oma head küljed. Nimelt tehakse väga vähestes riikides peale Eesti pensionäridele maksude osas soodustusi. Lisaks Eestile on pensionärid Euroopas tulumaksust osaliselt vabastatud vaid kahes riigis ? Lätis ja Portugalis.
Paljudes Euroopa Liidu riikides maksavad pensionärid peale tulumaksu ka sotsiaalmaksu. Pensionid on ilma eranditeta tulumaksustanud Belgia, T?ehhi, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Island, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Holland, Malta, Norra, Austria, Poola, ?veits, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Inglismaa.
Alates 2006. aastast võib iga inimene saada maksuvaba tulu 2000 krooni kuus. See õigus on ka igal riikliku pensioni saajal. Pensionäri tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu pensioni ulatuses kuni 3000 krooni kuus. Pensionär, kelle pension on kuni 5000 krooni kuus ja kellel ei ole teist sissetulekut, tulumaksu maksma ei pea. Selleks, et ei maksustataks üle 3000 kroonist tulu, tuleb esitada avaldus pensioniametile või tööandjale, kui pensionär töötab.
Sellise avalduse tegemise vajalikkust on tugevalt kritiseeritud. Kuid vastavalt tulumaksuseadusele koheldakse võrdselt kõiki kodanikke, mis puudutab tulumaksuvaba miinimumi ning selles osas ei saa me teha erandeid ka pensionäridele.
Sobiv töö on hea igas eas inimesele
Positiivset on rohkemgi. Eesti on vastu võtnud korra, kus pensionäril tööle minnes pension säilib. See otsus tõi tööturule tagasi nii mõnedki eakad. Riik on jätkuvalt huvitatud, et see trend jätkuks. On hea, kui inimene saab ühiskonnaelus aktiivselt osa võtta, kindlustades endale samal ajal parema elatustaseme. Samas suunas liigub terve Euroopa ning peamiseks põhjuseks on siin elanikkonna vananemine.
Kui heidame pilgu Euroopa riikide poole, siis näeme, et seal tahetakse aastal 2010 jõuda selleni, et 50% pensionäridest käiks tööl, meil on see protsent juba praegu üle 52.
Kui Lissaboni strateegia eesmärgiks on saavutada vanemaealiste (vanus 55-64a) tööhõive määr aastaks 2010 50%, siis Eestis oli see aastal 2004 52,4%. Sama aastal oli EL-25 riikides vanemaealiste tööhõivemäär keskmiselt vaid 41%.
Eestis soovib suur osa vanemaealistest ka pensioniea saabudes edasi töötada, mistõttu ei tohiks seda soovi piirata. Riigi ülesandeks on jälgida, et tööl käimine oleks pensionäri vaba valik. Pensionär ei peaks tööl käima selleks, et kuidagi ots otsaga kokku tulla, vaid selleks, et ta tunneb jätkuvalt vajadust panustada oma tööoskused ühiskonna arengusse.
Kindlasti rõhutaksin veel, et pensionid tõusevad jätkuvalt ka tuleval aastal. Pensionide indekseerimine toimub iga aasta esimesel aprillil.
Jaak Aab,
sotsiaalminister
