Riik on pakkunud ohvriabi juba kümme aastat ja tänane ohvriabi klient ei ole enam see, kes on eelnevalt kõik ametiasutused läbi käinud ja tuleb sotsiaalkindlustusametisse oma pahameelt välja elama. Täna tuleb ta ametisse kindla teadmisega, et see on koht, kus ta ära kuulatakse, antakse abi ning toetatakse emotsionaalselt. Ohvriabisse pöördumiseks piisab, kui inimene tunneb ennast kannatanuna.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuses töötab 29 ohvriabitöötajat ja 18 ohvriabikeskust üle Eesti. Ohvriabikeskused on kõikides maakondades ja asuvad valdavalt politsei majades.
Üle 50 protsendi meie poole pöörduvatest inimestest on perevägivalla ohvrid ja nende arv oli eelmisel aastal väga suur – 3013. Kuid sellele lisaks on veel pereliikmed ja omaksed. Järjest rohkem vägivallajuhtumeid jõuab päevavalgele ja järjest rohkem on inimesi, kes tahavad vägivaldsest suhtest välja tulla. See, et aina enam inimesi julgeb tulla abi küsima, on meie kümne aasta töö tulemus.
Ohvriga tegelemine muutub aina olulisemaks ja see toob ohvrid varjust välja. Kui me ohvriabiga ei tegele, siis me hävitame oma inimkapitali. Lähisuhtevägivald oli prioriteediks ohvriabiüksuse loomisel kümme aastat tagasi ja jääb prioriteediks ka tulevikus.
Koostöö ohvriabi töötajate ning politsei- ja piirivalveametnike vahel on aasta-aastalt paranenud. Politseiametnikud on ohvriabitöötajatele väga olulised võrgustikupartnerid. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel annab võimaluse kiiremalt ja tõhusamalt vägivallale reageerida ning ohvrile parimat abi pakkuda.
Tänaseks on ohvriabiteenuste hulka lisandunud veel lepitusmenetlused, abi inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalse kuriteo ohvriks langenud alaealistele. Alates eelmise aasta kevadest on ette nähtud ka tugiteenused saatjata alaealiste välisriigis viibimise puhul (peavari, tervishoid, tõlketeenus jm).
JUTA SAAREVET, sotsiaalkindlustusameti peadirektor
