Minule kui spordi vaatlejale on jäänud mulje, et Eesti koondis
Aga Eesti Olümpiakomitee spordidivisjoni juhi Martti Rajuga vesteldes selgus teistsugune tõde. Küsimus taandub sellele, et tavainimene ei pea teadmagi kõiki peensusi. Näiteks pääseb kahevõistlejaist kahe hooaja reitingutabeli alusel Sotši 50 paremat, lisaks võistkondade moodustamiseks (et saada kokku 10 võistkonda) veel viis sportlast. Seega võib meilt Šotsi pääseda ainult üks kahevõistleja. Kuigi kahevõistlejate sprindivõistkond (vennad Pihod) võiks ainsana Eestile mitteametlikus arvestuses punkti kindlustada. Seega, noorema Piho eest tasuks asjaosalistel seista, et ta ikka osalejate hulka pääseks, kas või wild-kaardiga. Ta pole nõrk tegija: juunioride MMi pronks ja MK-l punktikohale pääsenu.
Gleboval olümpiapääse käes
Millised on meie talisportlaste võimalused Sotšis üldse? Jelena Glebova võib saavutada koha esikümne piirimaile, mõned paremad kusagil teise kümne lõppu. Selline on meie praegune seis. Kas Aivar Rehemaa võiks üllatada? Kuid õnne peab ka olema! Aga õnn pidi soosima tugevamaid. Eks vähem kui aasta pärast näeme, kui tugev on Eesti koondis või palju vaeva on nähtud oma võimekuse tõstmiseks ning milline on olnud nii asjaomaste kui sponsorite abi sportlastele.
Ka viimasel ajal korralikult esinenud suusahüppajal Kaarel Nurmsalul võib seoses selle reitingutabeliga Sotši olümpiamängudele jõudmisega probleeme tekkida. Kui leitakse materiaalne tugi suusahüppaja Martti Nõmmele, võiks temagi olümpiamängudest unistada. Sama kehtib veel ka kahe kahevõistleja — Kristjan Ilvese ja Karl August Tiirmaa — kohta.
Laskesuusatajate suhtes on ROK koostöös IBUga oma otsuse juba langetatud. Nende otsus on, et Eestist pääseb varasemate tulemuste põhjal olümpiamängudele neli meest ja neli naist. Otepääl tehakse noorte neidudest laskesuusatajatega treener Ants Orassoni käe all tublit tööd, seepärast on koondisse pääsemiseks tekkinud päris äge konkurents. Konkurentide seas on ka tänavu Audentese Gümnaasiumi Otepää filiaali lõpetavad Grete Gaim ja Darja Jurlova. Sama kooli vilistlane Kristel Viigipuu on samuti üks koondise kandidaate. Konkurentsi aitavad tugevdada Nõmme Suusaklubi Biathlon neiud treener Tõnu Pääsukese juhendamisel. Meeste konkurents on oluliselt lahjem.
Arvukaim koondis murdmaasuusatamises
Kindlasti on olümpial arvukam Eesti koondis murdmaasuusatamises. Minu hinnangul on seal Eesti koondise mehi kümme, sealhulgas viis sprinterit. Samuti viis naist. Üle pika aja suudetakse välja panna naiste teatesuusatamise naiskond.
Mäesuusatamises pääseb olümpiamängudele Kanadas elav eestlane Warren Smidt ja ilmselt veel keegi, suure tõenäosusega Triin Tobi.
Iluuisutamises on olümpiale pääsu taganud Jelena Glebova ja Viktor Romanenkov. Martti Raju hinnangul saavad sellega sügisestel katsevõistlusel ilmselt hakkama ka jäätantsijad Irina Štork ja Taavi Rand.
Seni pole veel ükski lumelaudur olümpial Eestit esindama pääsenud. Suuremad lootused on seekord Mario Visnapil. Tänavu talvel on ees veel kaks võistlust, kus reitingupunkte koguda. Suuremad lootused oleks olnud krossisõitjal Kadri Pihlal, kuid tema võttis seoses lapse sünniga vaheaasta. Seda otsust tuleb ainult tervitada, et järeltulijad õigel ajal muretseda.
Tulevikulootusel Kelly Sildarul oma nooruse tõttu Sotši olümpiale asja pole.
Uisutajatel puudub baas
Kindlasti ei ole momendil Eestil lootust kiiruisutamises olümpiamängudele jõuda. Puuduvad vastavad baasid ja ka vahendid. Väino Treimann hoolitseb juba aastaid Adaveres kiiruisutamise eest. Tänu temale on Adavere põhikooli noored Eesti täiskasvanute tipus.
Sama kooli kasvandik, Põltsamaa ühisgümnaasiumis õppiv Saskia Alusalu viibib suurema osa talvest Rahvusvahelise Uisuliidu stipendiaadina Inzelli kiiruisutamisakadeemias Saksamaal. Ta on näidanud päris häid tulemusi, mis küünivad üsna lähedale meie omaaegse parima meeskiiruisutaja Ants Antsoni tulemustele.
Kuid Alusalul jääb oma lemmikdistantsil
Naiste suusahüppes on Eesti rekordiks
Huvitav, varem oli Võrumaal
Vahemärkusena: nii Saskia Alusalu kui Sandra Sillaste õpivad ainult “neljadele” ja “viitele” ning jõuavad tegelda mitme muugi huvitavaga.
Paremad suusanoored Otepääl
Veel on Eestis üks väike entusiastide rühm, kes tegeleb olümpiamängudel kavas oleva curlinguga. Nende lootused seekordsele olümpiale jõuda on siiski kasinad. Naiskond paikneb momendil maailma edetabelis 21. kohal, meeskond on 26.
Paremate arengutingimuste loomiseks on Eestis paljude suusaalade edukamad noored koondatud Otepääle, kus on neile loodud paremad treeningutingimused kui nende kodukohas. Treeningute vilju on hakatud juba noppima. Audentesest on sirgunud selle aasta MMil parim Eesti naissuusataja Triin Ojaste, kes saavutas seal 25. koha. Tema on küll kohalik neiu ja treenib oma isa Kalju Ojaste juhendamisel, kes töötab Audenteses treenerina.
Otepääl Audenteses töötab treenerina ka Elvast pärit Kristjan Ilvese isa Andrus Ilves. Audenteses õppivatest noortest kuuluvad veel Eesti koondisse nii suusasprinter Marko Kilp (treener Margus Uibo) kui suusahüppe- ja kahevõistluselootused — Võrumaalt pärit Martti Nõmme ja Han-Hendrik Piho.
Võrumaal on
Selle loo mõte on lisaks mõnede meie talisportlaste tutvustamisele näidata, et entusiasmiga on võimalik isegi põhikooli tasemelt spordis Eesti paremikku jõuda. Kauaks, on iseküsimus, sest ära ei tohi unustada materiaalsete võimaluste olemasolu ja kogukonna huvi ning kaasabi, samuti treeneri kulumist.
Tahaks siinkohal esile tuua kõikide kõne all olnud noorte soovi saavutada midagi rohkemat kui Eesti meistrivõistluste medalivõidud või osalemine MK etappidel.
i
ENDEL SUSI
