 |
Esmaspäeval panid SOS-Lastekülade organisatsiooni kontinendi direktor Tom Malvet, SOS-Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuht Margus Oro, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja ehitaja Nordecon Ehituse juhatuse liige Avo Ambur Põltsamaale ehitatavale SOS-lasteküla kolmele peremajale sümboolse nurgakivi. |
Juba 2006. aastal alguse saanud ideest rajada Eestisse SOS- lasteküla peremajad on tänaseks saanud reaalsus: mai keskel alustas Nordecon Ehitus nende rajamiseks ettevalmistusi.
Novembris valmivate peremajade näol saab linn rikkamaks kolme kauni hoone võrra, kus leiavad endale uue kodu 18 vanemliku hooleta last. Majad lähevad maksma 8,5 miljonit krooni.
Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnise sõnul on peremajad kahtlemata vajalikud, sest üleskasvatamist vajavad ka vanemliku hooleta või puuduliku hooldusega lapsed. “Iseküsimus on, kas Põltsamaal elavad vanemliku hooleta lapsed peaksid uue kodu leidma oma endise kodu läheduses või on kasulik teha laste vahetust,” arutles ta. Küll on aga sotsiaalosakonna juhataja sõnul SOS süsteemi puhul tegemist väga hästi välja töötatud süsteemiga, kus lapsed saavad igati hea kasvatuse.
Linn saab juurde töökohti
Põltsamaa linnale on taoliste peremajade ehitamise juures oluline, et linn saab töökohti juurde ja ka linna üldine väljanägemine muutub uute majade lisandumisega kenamaks. Kaire Bubnis lausus, et pedagoogilisest seisukohast on peremajade süsteem ammu suurtest lastekodudest paremaks tunnistatud, ent selle idee realiseerimist piiravad materiaalsed võimalused.
“Peret imiteeriv sotsiaalne keskkond on lapsele kasvamiseks tunduvalt parem keskkonnast, kus peremudel puudub,” kinnitas Bubnis, kelle sõnul eelistatakse kõikjal maailmas peremajade süsteemi. Ta ei mõista nende inimeste hirmusid, kes pärast peremajade ehitamise plaani teatavaks saamist nende vastu allkirju kogusid.
“SOS-lasteküla peremajades elavad lapsed, kelle vanemad ei ole tasemel. Lapsed ise on täiesti tavalised lapsed. Pealegi saavad sellised lapsed palju parema kasvatuse kui nii mõnigi tavaperes elav laps ja seda spetsiaalse koolituse saanud kasvatajate käe all,” hajutas sotsiaalosakonna juhataja ehitamisel olevate peremajade naabruses elavate inimeste hirmusid.
Põltsamaal õnneks praegu otseselt lastekodu vajavaid lapsi pole. Samas on linnas nn riskiperesid, kellega sotsiaalvaldkonna inimesed tõsiselt tegelema peavad. Praegu elab mujal Eesti lastekodudes seitse Põltsamaa linna last. „Ma tean et SOS-süsteemis elavatel lastel läheb igati hästi ja toetan seda,” toonitas Kaire Bubnis. „SOS-süsteemi puhul on oluline, et noore inimesega tegelemine ei lõpe tema täisealiseks saamisega. SOS-perekodu jäljendab parimal viisil päris kodu,” on sotsiaalosakonna juhataja veendunud.
Tänu peremajadele luuakse linnas juurde töökohti, linna ning piirkonna koolidesse lisandub õpilasi.
Põltsamaa abilinnapea Sven Lassi sõnul paraneb linna väljanägemine, sest seni tühjalt seisnud kruntidele ehitatakse kenad nüüdisaegsed elamud. Ka abilinnapea ei mõista nende inimeste hirme, kes alguses peremajade ehitamise vastu olid. Tema sõnul on nii mõnegi teise linnajao elanikel ehk rohkemgi põhjust turvalisuse pärast muretseda kui peremajade ümbruses elavatel inimestel. Pigem teevad abilinnapeale muret need inimesed, kes on samas piirkonnas küll krundi ostnud, kuid pole seal ehitamisega alustanud.
Kooli tuleb õpilasi juurde
Nii Põltsamaa Ühisgümnaasium kui piirkonna koolid võidavad SOS peremajade ehitamise läbi sellest, et koolidesse tuleb juurde uusi õpilasi. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul on nad seda teemat arutanud SOS Eesti Ühingu tegevdirektori Margus Oroga. Tõsisemalt võetakse teema koos SOS-süsteemi esindajatega arutlusele augustis. Ka Aimar Arula ei näe muretsemiseks põhjust, sest peremajades hakkavad elama täiesti tavalised lapsed ja nad on pidevalt spetsiaalse koolituse läbinud kasvatajate hoole all. Põltsamaa koolijuhi sõnul puudub neil lastekodulastega varasem kogemus, kuid et tegemist on täiesti tavaliste lastega, ei arva Arula, et nad teistsuguseks õppe- ja kasvatustööks valmis peaksid olema.
“Võimalik, et peremajadesse elama asuvate laste eest on hoolitsetud ja hoolitsetakse paremini kui nii mõnegi tavaperes elava lapse eest. Võib-olla töötab näiteks mõnes tavaperes elava lapse isa Rootsis ja ema Ameerikas ning laps elab hoopis omapead,” tõi Arula näite.
Ühisgümnaasiumi juhi sõnul on ka võimalik, et kõik lasteküla lapsed ei asu õppima nende koolis, vaid neile sobib mõni teine ümbruskonna õppeasutus. Arula peab Põltsamaad peremajade asukohana sobivaks ka seetõttu, et läheduses asub ametikool. “Pärast põhikooli lõpetamist läheb ehk nii mõnigi noor ametikooli, osa jätkab kindlasti õpinguid meie gümnaasiumis,” avaldas direktor lootust.
Mullu eraldati Eestis oma perede juurest 543 last, kohtud võtsid vanemlikud õigused ära 217 juhul. Praegu on Eestis registreeritud riskiperedesse 1529 last, Eesti 39 laste hoolekandeasutuses elab kokku 1493 last.
SOS-lasteküla Põltsamaal
*8,5 miljoni krooni eest kerkib Põltsamaale Kannikese tänavale kolm 230 ruutmeetri suurust peremaja.
*Igaühes neist hakkavad elama SOS-lapsevanemad ja kuus last.
*Kokku võib piirkond juurde saada kuni kümme töökohta.
*SOS-emal on abiline, keda kutsutakse onuks või tädiks; lisaks on veel psühholoog, külameister, kasvatajad.
*Isa rolli täidavad külajuhataja, tema asetäitjad, külameister, sotsiaaltöötajad, kasvatajad.
TOOMAS REINPÕLD
