Et Eesti tingimustes on külmavaba periood väga lühike, siis ongi sordiaretuse eesmärgiks just viljade varajane valmimine ja saagi saamine.
“Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (SAI) teadur Maia Raudseping valib oma sordiaretaja silmaga välja ühe taimesordi, mis peab olema haiguskindel, saagirikas, varajane ja hea maitsega. Ta valib sellest sordist ühe taime ja toob sellele peale teatud sordi tolmu. Ja nii saadakse üks vili, millelt saadud seemned külvatakse järgmisel kevadel maha,” kõneles köögiviljade aretuse osakonna agronoom. Eve Somelar.
Numbrisorte jälgitakse kaua
Näiteks on tänavu sordiaretuses oleva köögivilja number 1725.Järgmisel aastal saab tema katsenumbriks 1726. Igal aastal tuleb uusi aretusajanumbreid keskeltläbi 10.
“Kujutage ette, et esimesel aastal külvatakse need 10 numbrisorti maha, kokku 12-14 taime, seega kokku 120-140 taime. Välja tuleb üks tõeline Tootsi peenar. Ühed taimed on pikad, teised lühikesed. Ühel on heledad ja teisel tumedad viljad ja see kõik on juhtunud ühe sordiga! Numbrisorte jälgitakse aretusaias nii kaua, kui nad on saavutanud mingisugusegi stabiilsuse.
Siis käib sordiaretaja väga tähtsa näoga aretussortide vahel ringi. Kirjutab midagi oma märkmikku ja valib välja kõige paremad taimed, millest võetakse seemneid. Tulemused, näiteks saagikus ja haiguskindlus, selguvad aga alles sügisel. Nende alusel viib sordiaretaja läbi põhivõrdluse ja valib välja järgmisse klassi edasipääsejad,” rääkis värvika huumoriga sordiaretusest Eve Somelar .
Aretusaias jälgitakse katsetuses olevaid sorte mitu aastat. Et saada täpsemaid tulemusi, peab katsetuses olev taim kasvama igal erineval aastal erinevates tingimustes.
“Ja siis hakatakse sordile nime andma. See on omaette põnev protsess, millega kaasnevad väga huvitavad olukorrad. Ühed aretusnumbrisordid meeldivad nii töölistele kui ka sordiaretajatele, teised ainult töölistele, millest sordiaretaja tuimalt mööda kõnnib ja kolmandad ainult sordiaretajatele, millest jälle töölised tuimalt mööda kõnnivad. Esimestest saab kindlasti hea sort. Teise juhtumi korral kasutavad töölised psühholoogilisi nippe. Näiteks lükkavad mõne sordi ettepoole. Ja lõpuks tuleb ka neist hea sort. Ka kolmandatest tuleb mõnikord isegi väga hea sort,” jutustas Eve Somelar muhedalt.
Ilmad olid herne kasvuks liiga vihmased
Hernekollektsioonis ehk aretuse esimeses etapis on 240 hernesorti. Neist tehakse esimesed valikud ja valitakse välja ristamiseks sobivad vanemad. Head ristatud järglased lähevad edasi põhivõrdluse katsepõllule. Ja kui nad on osutunud väga heaks siis nad hakkavad katsepõldudel järjest edasi nihkuma.
“Võrdlusstandarditeks valime need hernesordid, mis on osutunud kõige paremaks. Varajaste hernesortide puhul on selleks Valma ning keskvalmivate hernesortide puhul Looming. Valma on uuem varajane hernesort, Looming aga väga vana, kuid väga hea hernesort,” kostis Jõgeva SAI sordiaretaja Ingrid Bender.
“Herne kasvuks on tänavused ilmad natukene liiga vihmased. Nii et kindlasti tuleb meil raskusi hernekoristamisega. Siin oleneb väga palju sellest, milline tuleb august ja milline saab olema koristusaeg. Kaunas olevad herneterad ei tohiks enne rõukupanemist ja kombainiga peksmist idanema hakata,” rääkis Bender.
Sibul ja kapsas peab ikka laual olema
Sibula, kurgi, tomati, kapsa, redise sojaoa ja teiste köögiviljade katsepõlde tutvustas vanemteadur Maia Raudseping.
“Peasibul Jõgeva-3 on aretatud Peipsiäärsest sibulast valiku teel. Ta kasvatab alla 3-4 sibulat, ning kuulub kibesibulaste rühma. Säilib üpris rahuldavalt kuni järgmise saagini. Ka on Jõgeva 3 küllalt ebajahukastekindel ning teda on seetõttu Venemaal palju kasutatud.
Keskvalmiv kapsas Jõgeva sobib hästi hapendamiseks. Sordiaretuse instituudis külvati seeme avapeenrasse 15. mail ja kaeti kattelooriga.
“Juurtega kapsapead tõime aprillis hoidlast välja. Lõikasime nad koonusesse. Varre külge jätsime alles ainult kasvupungad. Seejärel asetasime nad turbakastidesse ning katsime. Ja mais istutasime nad juba välja. Kapsaseeme valmib kiiresti ja teda on lihtne kätte saada,” lisas ta.
Selteret on Jõgeval seotud konkreetselt kurgi- ja kapsasordikatsetega. Neid teeb Maia Raudseping. Kapsas hakkab paraku alles veel pead looma.
“Võib olla oleks tulnud natuke varasemaid kapsasorte kasvatada, katsetada. Me kasvatame praegu keskvarajasi ja ka täiesti uusi kapsasorte nagu näiteks Tolerator. See on uus sort ja väga haiguskindel Juba praegu on näha, et ta on väga ühtlase ja kõrge lehtede
kasvuga. Nii ei haara lehed mullast igasuguseid seenhaigusi. Kapsas Tolerator on hästi õhukese pearooga ja kasvab kuni 7 kilo raskuseks. Ta sobib hästi hapendamiseks,” kõneles Erika Kangur Selteretist.
Varajasel redisel Jõgeva 169 kulub tärkamisest kuni esimese saagini 22-24 päeva. Redisemugul ise ei ole eriti suur ning kaalub keskmiselt 20 grammi. See redis on aga väga maitsev ning sobib kasvatamiseks varakevadel. Ta tuleks külvata jahedasse kasvuhoonesse juba aprillis või siis juba sügisel. Suvist kasvatamist ei talu. Läheb kohe putke ja mugulad hakkavad väga kiiresti tohletama.
LISALUGU
Jõgeval katsetatakse sojaoa kasvatamist
</B>“Me tahame teada, kas sojauba meie tingimustes ka valmib ning kas teda on võimalik ka nis??ikultuurina kasvatada. Sojajahu kasutatakse ju väga laialdaselt,” nentis Maia Raudseping
Sojaoa katsepõllule on toodud viis Venemaa, üks Poola ja üks nimeta sort. Sojauba on külvatud aedoaga samal ajal ehk 20. mail. Siis oli mullatemperatuur küllalt madal. Isegi hiljem ei hakanud sojauba hästi võrsuma. Ka ei tärganud kõik mulda pandud seemned.
Möödunud aastal, mis oli tänavusest tunduvalt soojem, kasvasid sojaoad aga tunduvalt paremini ja andsid küllalt korraliku saagi.
Viimsis asuva Seltereti arendusjuht Andres Suitso pidas kartuli- ja köögiviljakasvatajate päevast osavõtjatele loengu uute kasvuhoonete ehitamisest. Odavamate tunneltüüpi metallkasvuhoonete ruutmeeter maksab 200-400 krooni. Suuremate kasvuhoonete ruutmeerihind võib küündida 350-500 ja isegi kuni 1000 kroonini.
RAIVO SIHVER
