Kas teate, milline näeb välja tatrapõld? Ja kuidas sordiaretajad ikka parimaid sorte saavad? Mis on speltanisu ja kuidas maitsevad sellest tehtud küpsetised? Millise maitsega on Jõgeval aretatud tomatisortide viljad? Ja on neil üldse võimalik vahet teha?
Kõikidele taolistele küsimustele ja veel paljudele muudelegi saavad huvilised vastused 23. juulil avatud talude päeval Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Nimelt osaleb instituut tänavu esimest korda sellel üha popimaks muutuval üritusel.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadur Reine Koppel rääkis, et korraldajad kutsusid instituuti avatud talude päevale juba mullu, kuid sordiaretajatel on just suvel alati käed-jalad tööd täis ja sellepärast on raske leida aega ettevalmistusteks. Sordiaretajatel on igal suvel ette valmistada põllupäevad ja seetõttu oli ühe lisakohustuse võtmine üsna keeruline, lihtsalt aega ja tegijaid jääb puudu.
Saab proovida speltanisu küpsetisi
ETKI projektijuhi Grete Tõnne sõnul küsitakse nii Maamessil kui ka Türi lillelaadal instituudi töötajatelt väga huvitavaid küsimusi sordiaretusest ja sortidest, mille kohta nad kodunt kaugel ainult selgitusi saavad jagada, näidata pole enamikul juhtudel midagi. Avatud talude päeval on aga võimalik näiteks erinevate tomatisortide vilju degusteerida, sest tomat on juba valmis. “Võib ju maikuus toimuval lillelaadal rääkida, et see tomat on sellise maitsega, aga kui inimene saab ise järele proovida, on hoopis teine asi, ” märkis Tõnne.
“Me aretame siin soja. Praegu on taimetoit üsna levinud, saame näidata, mida teeme sojast. Sojaliit tuleb meile appi ja koostöös saame näidata, kuidas teha sojapiima. Neil on olemas vastavad masinad. Tahame näidata, mis saab edasi sellest, mida meie aretajad aretavad.
Reine Koppel tegeleb speltanisuga. “Aretame ja uurime speltanisu, see on seoses Euroopa projektiga “Tervislikud vähemlevinud teraviljadˮ. Eesti inimeste jaoks pole speltanisu veel väga tuntud, tahame näidata, mis sellest saab ja kui tervislik see on. Tahaksin inimestele pakkuda ka speltatooteid maitsta. Ma ei ole speltasaia ise küpsetanud, tehnoloogia on veidi teistsugune kui tavalisel pärmisaial. Eestis on aga inimesi, kes oskavad speltast erinevaid tooteid valmistada ja ma loodan nad kaasata. Kui nad siia ei saa tulla, siis nad vähemalt saavad anda midagi proovida,” lisas Reine Koppel.
Kaasa saab instituudi katsepõldude kaardi
Grete Tõnne sõnul teevad nad lausa katsepõldude kaardi, kus miski kasvab, et huvilised saaksid minna vaatama. “Näiteks on Eestis viimastel aastatel tatra kasvupind suurenenud, kuid inimesed ei tea, milline tatrapõld välja näeb. Paljude inimeste jaoks on see uus positiivne avastus. Kindlasti saavad huvilised avatud talude päeval näha taimekasvatuse instituudi tatrapõldu. Lätlased on aretanud meie kliimasse sobiva sordi `Aiva`, mida ETKI esindab ja millel on Eesti kliima jaoks sobiv kasvuaeg.”
Grete Tõnne sõnul räägivad taimekasvatuse instituudi teadlased kindlasti sellestki, millega nad parasjagu tegelevad ja kuidas on põllumeestel võimalik teadlaste tööd kasutada.
Sordiaretus on pikaajaline ja mahukas töö
Reine Koppeli hinnangul tulevad avatud talude päevale ETKI sortide lõpptarbijad. “Kui me räägime oma teadustööst, siis seda pole ju mõtet teha töö pärast, sellel peab olema lõppväljund. Inimesed, kes avatud talude päeva ajal meile külla tulevad, ongi need, kes kasutavad meie aretatud sorte söögiks või ka edasimüümiseks. Avatud talude päev on mõeldud kõikidele huvilistele.”
Juuli lõpus algab instituudis tasapisi juba koristusaeg. “Teatud tulemusi saame juba näidata,“ lubas Reine Koppel. Inimesed saavad näha, milline näeb välja katsepõld, see on ka paljudele tõeline üllatus, et ühel põllul võib olla kuni kaks tuhat lappi. “Meil on teede ääres aretuspõlde, kuhu pääseb lihtsalt ligi. Inimesed saavad näha, et aretustöö on väga töömahukas ja pikaajaline protsess.”
Koppel märkis, et instituudis on vahest külas käinud laboriteadlased ja kui ta viib nad katsepõllule, siis võtavad nad fotoaparaadid ja videokaamerad välja ja on väga rõõmsad, et nägid tõelist katsepõldu.
Kartulipõldu saab samuti näha. Selleks ajaks on arvatavasti varajased sordid juba õitsenud, kuid hilised veel õites. Kui näeb põldu ning spetsialist selgitab ja räägib, siis saab pilt selgem. ETKI-s aretatud kartulisordid on väga populaarsed, inimesed küsivad neid oma põllule mahapanekuks veel maikuuski. Mõned kartulikasvatajad ärkavad liiga hilja, tegelikult tuleks seemnekartul ette tellida juba talvel, jaanuaris-veebruaris. Kui inimene soovib kindlat sorti, siis tuleb varem instituudi seemnekasvatuse osakonna poole pöörduda.
Jõgevamaa koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk ütles, et ETKI on Eesti sordiaretuse häll. “Kui vilja- või köögiviljakasvatustalud tegelevad eelkõige tootmisega ja on selleks valinud sordid, mis neile kõige paremini sobivad, siis ETKI-s saab näha, mida on veel võimalik kasvatada. Lisaks oma sortidele viiakse siin läbi ka riiklikke sordikatseid sellele materjalile, mida soovitakse Eestisse edasiseks kasvatamiseks ning paljundamiseks tuua. Katsepõld on nagu lapitekk, kus iga sort näitab oma iseloomu. Nii mõnelegi võib olla üllatuseks, et igal tomatisordil on oma maitse ja tekstuur, et Eestis on oma porgandi-, sibula- ja sojaoasort ning et tulevikus võime süüa ka oma suhkruhernest. Sordiaretus on kahtlemata üks meie nokiatest ning üks neid asutusi, mis tegeleb innovatsiooniga. Me saame sellest küll osa, enamasti enese teadmata, kuid avatud talude päev on hea võimalus sellest kõigest ka kõva häälega rääkida ning kohapeal vaadata.”
HELVE LAASIK
