|
|
<span>
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi sel nädalal korraldatud rahvusvahelise konverentsil arutleti selle üle, missuguseid uusi eesmärke seavad sordiaretajate ette kliimamuutused. Konverents oli jätkuks sordiaretuse instituudi märtsis alanud juubelisündmustele: siis peeti teadusasutuse 90. juubelile pühendatud konverentsi põhiliselt Eesti põllumeeste ja põllumajandusteadlaste seltsis, nüüd kutsuti kokku kaugemad koostööpartnerid. |
Kliimamuutused ei tähenda Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul ainult kliima soojenemist, ehkki sellest räägitakse tavaliselt kõige rohkem. Tegelikult käivad kliimamuutustega kaasas ka talve lühenemine, sagedasemad saju- ja põuaperioodid jne.
“<span style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-ansi-language: ET”>Arutamegi konverentsil seda, mida saab sordiaretaja teha, et ka nendes tingimustes põllumehele saak tagada,“ ütles Mati Koppel. “Läbi käib meie programmist ka aktuaalne bioetanooli tootmise teema, mis on samuti kaudselt kliimamuutustega seotud: mida vähem me kasutame fossiilseid kütuseid, seda vähem peaksime soodustama kliima muutumist. Põnev ettekanne on ka näiteks Peterburi Vavilovi-nimelise taimekasvatusinstituudi teadlastelt: see käsitleb meie jaoks uue kultuuri, maapirni kasvatamist.“
Konverentsil osalesidki peale Eesti sordiaretajate Läti, Leedu, Soome, Venemaa ja Kanada kolleegid. Väliskülalisi oli ühtekokku viiekümne ringis. Konverentsi avapäeval, kolmapäeval kuulati vaid Kanada eestlasest Ottawa Ülikooli professori Illimar Altosaare loengut sellest, kuidas molekulaargeneetika on viimase veerandsaja aasta jooksul aidanud põllumajandust moderniseerida. Ülejäänud osa päevast veedeti põldudel, kus Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadurid tutvustasid oma töösuundi ning põldkatseid.
Teadus ja vaatamisväärsused
Neljapäevasel päeval oli ettekandeid aga nelja sessiooni jagu. Lisaks sai Kuremaa lossi (seal ettekandepäev peetigi) peegelsaalis tutvuda veel terve rea stendiettekannetega. Reedel tehti aga ühine ringsõit Viljandi- ja Tartumaal. Viljandimaal tutvuti Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga, mille põldudel Jõgeva Sordiaretuse Instituut viib tihti läbi samu katseid, mis Jõgevalgi: nii on võimalik saada tunduvalt rohkem andmeid selle kohta, kuidas sama aretis erinevates tingimustes käitub. Vaadati üle ka Viljandi katsekeskus, mis korraldab paljude taimesortide katsetamist Eestis. Tartumaal tutvuti Pilsu taluga, kus seemnekasvatus heal järjel. Viljandis ja Tartus tehti ka väike linnaekskursioon.
“Eks me pea ikka natuke Jõgevamaa ja Eesti patrioodid olema ning külalistele siinseid vaatamisväärsusi näitama, et nad, juhul kui meeldis, neist teistele räägiksid ning ise ka neid uuesti vaatama tuleksid,“ ütles Mati Koppel. “Sellest põhimõttest lähtudes tõime ka oma konverentsi põhilise ettekandepäeva Kuremaa lossi.“
Mati Koppeli sõnul on teaduskonverentside korraldamisel Jõgeva Sordiaretuse Instituudis pikad traditsioonid, nii et lähiriikide kolleegide tegemistega ollakse juba harjunud kursis olema. Mõnikord on kasu sellest kaudne, mõnikord üsna otsene. Viimastest meenus Mati Koppelile kümne aasta tagune juhtum, kui Leedu sordiaretajad palusid meie sordiaretajail katsetada nende aretatud talinisu ’Ada’ kasvatamist. Tagajärjeks on, et ’Ada’ on praegu Eestis levinuim talinisu sort.
Sõprade kokkusaamine
Mati Koppeli sõnul pole eri riikide sordiaretajate ees seisvad probleemid küll päris ühesugused, sest eri riikides küpsetatavad traditsioonilised teraviljatooted vajavad erinevate omadustega toorainet, ent lähiriikides tegutsevate teadlaste töös on siiski väga palju ühist. Ilze Priekule Läti Taimekaitse Uurimiskeskusest lisas, et enamik konverentsil viibijaist on omavahel ammust aega tuttavad ja palju koostööd teinud.
“Seetõttu pole siin tegemist mitte tavapärase formaalsevõitu konverentsiga, kus annad lihtsalt oma ettekande ära või riputad stendiettekande üles, vaid see on pigem nagu heade sõprade südamlik kokkusaamine, mille üle kõigil tohutult hea meel on,“ ütles Ilze Priekule.
Tema sõnul tuli Lätist konverentsile õige mitme teadusasutuse, sealhulgas Stende ja Priekuli Sordiaretuse Instituudi ning Läti Ülikooli bioloogiainstituudi esindajaid. Kõigil neil on tihedad kontaktid Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga.
“Meil tuleb tihti lahendada sarnaseid probleeme ja kasutada sarnaseid metoodikaid ning seepärast on üksteisega suhtlemine meile väga oluline,“ ütles Ilze Priekule. “Mati Koppeliga vahetame teinekord ka infot Euroopas toimuvate teaduskonverentside kohta: kui üks saab kuhugi kutse, siis saadab selle ka teisele edasi. Viimasel ajal on lisandunud ühised europrojektid: kui keegi mingi projekti käivitab, siis kutsub ka teisi kampa, sest eri riikide teadlaste osalemine on taotluste hindamisel boonuseks.“
i
RIINA MÄGI
