Jõgeva sordiaretajad käisid selle nädala päikeselistel päevadel Eestimaa teraviljapõldudel katseid rajamas, et võrrelda erinevaid teraviljasorte ning saada teadmisi, mis tulevikus aitaksid minimaalsete vahenditega maksimaalset tulemust saavutada.
„Käisime põldudel päris kaugel, viimati näiteks Väike-Maarjas ja Valgas. Olime üle Eesti viie ettevõtte põllul eri sorti teravilja külvanud ja saame neid nüüd võrrelda,” rääkis Jõgeva SAI teraviljakasvatusagronoom Margus Ess.
Esimesed sellised katsed rajati tema sõnul juba kevadel, kui tavalise tootmispõllu sisse külvati saarekesena teist sorti teravilja.
„Panime päris palju sorte kasvama. Need, mis kevadel külvasime, on juba koristatud ja esialgsed tulemused ka teada, nüüd rajasime vastavad katsed taliviljadega,” selgitas Ess. Kevadel külvati suvinisu, otra ja kaera, sügisel aga talinisu, taliotra, tritikalet ja rukist.
Tulemused on sordiaretaja sõnul ootuspäraselt üsna erinevad, kuid need pole seotud põldude geograafilise asupaigaga, vaid pigem kasutatava agrotehnika ja ka konkreetse viljasordiga.
Omavahel võrreldi ka erinevate sortide haiguskindlust ning taimekaitsevahendite mõju saagile. Eks meile kõigile sobib ju paremini toidulaud, kus vähem keemilisi lisandeid.
Lõppev nädal oli Essi kinnitust mööda eriline veel selle poolest, et algas katulivõtt.
„See on töö, mida iga eestlane tunneb,” nentis Ess. Ta lükkas ümber inimeste tavalise arvamuse sellest, et sordiaretajad ja põllumehed talvel midagi ei tee.
„Arvatakse jah, et talv on rahulik puhkeaeg, kus me midagi erilist ei tee, Nii see muidugi ei ole, sordiaretajad ja põllumehed teevad talvel plaane ja analüüsivad tulemusi, see tegevus rajab vundamendi kogu põllutööde perioodile. Nii suvine kui talvine töö teenivad sama eesmärki — et meie igapäevane toidulaud oleks kaetud!” rääkis Margus Ess.
