Juba ligi neli aastakümmet tagasi Põltsamaale Tallinna-Tartu maantee äärde rajatud Sõpruse park on nii Põltsamaa linnale kui kogu Jõgevamaale au ja kuulsust toonud. Paraku viis olulise osa pargi imagost endaga kaasa selle rajaja Ants Paju, kes eelmisel aastal manalateele läks.
Viimasel ajal on Sõpruse pargi teema mitmel korral Põltsamaa linnas jutuks olnud ja üha enam kalduvad arvamused selles suunas, et park võiks kuuluda Põltsamaa linnale, sest tegelda tuleb sellega ikkagi linnal. Möödunud teisipäeval Põltsamaa linnavalitsuses toimunud koosolekul räägiti taas Sõpruse pargist. Linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on Põltsamaa linn teinud Jõgeva maavanemale ettepaneku anda Sõpruse park üle riigi omandisse. Pargialune maa kuulub juba praegugi riigile. Maavanem teatas aga oma vastuses, et ükski ministeerium pole pargi enda alluvusse võtmisest huvitatud. Aiaots on seda meelt, et Põltsamaa linn võiks koostada Sõpruse pargi detailplaneeringu, et kõik pargis olevad väärtused kaardistada. Pargis on praegu raamatupidamislikult arvel kaheksa objekti, Sõpruse pargi sihtasutuse juhatuse liikme Tiit Kulu sõnul asub aga pargis 64 skulptuuri ning sinna sümbolina paigaldatud tähiskivi.
Võlgu enam ei ole
Aiaotsa sõnul puuduvad Põltsamaa linnal paljude pargi objektide kohta materjalid, näiteks sellel kohta, kelle auks ja millal üks või teine puu on istutatud. Linnapea ütles, et linn on pargi hooldamist ja arendamist seni tagasihoidlikult rahastanud ja park on saanud ka poliitilist rahastamist. Kui siiani arvas Aiaots, et Sõpruse park saab hakkama aastas 3000 euro suuruse hooldussummaga, siis tegelikult kulub selleks kaks korda rohkem raha. Sõpruse pargi juhatuse liikme ja raamatupidaja Imbi Kaasiku sõnul on tänu Keskkonnaministeeriumilt saadud toetusele kõik ametlikud pargiga seotud võlgnevused likvideeritud. Ühe pikemaajalise võla osas pole ka viiviste kohta arvet esitatud ja Kaasik ütles, et sellist arvet ei tule.
Keskkonnaministeeriumilt saadud 5000 euroga said teostatud tänavused niitmised ning vahetatud välja skulptuuride valgustite pirnid.
Põltsamaa linnavalitsuse pearaamatupidaja Sille Epro tõdes, et tänavu pole Sõpruse pargile laekunud rohkem toetusi kui Põltsamaa linnast ja Keskkonnaministeeriumilt. Pearaamatupidaja lausus, et kahjuks pole tegeldud ka toetuste taotlemisega pargile.
Tiit Kulu lisas, et tänavusel vihmasel suvel on olnud tõsiseks murelapseks pargi niitmine. Kevadisel hoogtööpäevakul tehti 25 inimese osavõtul ja IRL esindajate eestvedamisel pargis ära suur töö. Tiit Kulu sõnul pole ta kindel, kas detailplaneering on Sõpruse pargile vajalik, kuid Põltsamaa linna haljastusspetsialisti Riivo Lehiste arvates oleks tarvis pargis ära märkida kohad, kuhu edaspidi mõne nimelise puu saaks istutada.
Pargi kuuluvuse küsimus vajab lahendust
Tänaseks päevaks on skulptuurile “Teel Olümposele” teiste olümpiamedalistide nimede kõrval lisatud Gerd Kanteri ja Heiki Nabi nimed. Tiit Kulu sõnul vajab täiustamist ka 2006. aastal üles pandud parki tutvustav infostend. Põltsamaa abilinnapea Sven Lass lausus, et käesoleval aastal on sihtasutuse tegevus olnud majanduslikult heal järjel. Veel paar aastat tagasi ei suudetud õigeks ajaks esitada isegi sihtasutuse majandusaasta aruannet. Lassi sõnul pole järgmisel aastal Sõpruse pargile riigipoolseid toetusi ette nähtud ja teada on seegi, et riik seda parki enda alluvusse ei taha. Lassi sõnul on üles kerkinud küsimusi pargis asuvate varade suhtes. Abilinnapea lausus, et kui ainult kaheksa-üheksa pargis asuvat objekti on ametlikult arvele võetud, ei või iial teada, millal ilmub välja keegi, kes teatab, et on ühe või teise objekti eest maksnud. Ja kui juba ette on teada, et pargi hooldamisega tuleb edaspidi hakata tegelema Põltsamaa linnal, siis on arusaamatu, miks peaks seda tegema teiste parkide hooldamisest lahus. Aiaots lisas, et Sõpruse park tuleks esmalt taotleda munitsipaalomandisse. Sellise sammu astumisel tuleb kindlasti silmas pidada, et park on looduskaitse all.
Puudub selgus
Pargis asuvate objektide puhul peab ka teadma, kas seal asuvad skulptuurid on intellektuaalselt kaitstud või mitte. Imbi Kaasik ütles, et kaheksa skulptuuri, mis valmisid kunagise skulptuurifestivali raames, anti autorite poolt pargile allkirja vastu ametlikult annetusena üle ja nende osas mingeid nõudmisi pole esitada võimalik. Toivo Kroon Põltsamaa linnavolikogu esindajana lausus, et sõltumata sellest, kellele kuulub Sõpruse pargi alune maa-ala, lasuvad selle pargiga seotud kohustused Põltsamaa linnal. Tema arvates ei suuda enam keegi kusagilt välja ajada selliseid summasid, nagu tegi Ants Paju seda oma imagoga. Seetõttu peab Kroon pargi linnale võtmist mõistlikuks sammuks.
Ants Paju poeg Andres Paju lausus, et muidugi oleks võimalik n-ö köis ühe ropsuga läbi raiuda ja sihtasutus Sõpruse Park likvideerida. Ent samas pidas ta mõistlikuks kasutada selleks üleminekuperioodi. Andres Paju ütles, et Sõpruse pargi suhtes on üleval sõnum, justkui vajaks keegi mingisugust toetust, ent see ei vasta tõele. Paju sõnul tähendaks sihtasutuse likvideerimine seda, nagu oleks Põltsamaa linn oma otsusega midagi ära hävitanud. Toivo Kroon aga sellist ohtu ei näe, et Põltsamaa linn midagi ära hävitaks. Vastupidi – tema arvates on Põltsamaa linnal kui omavalitsusel hoopis lihtsam erinevate institutsioonide ja võimalike rahastajatega suhelda kui sihtasutusel. Põltsamaa linnal on Krooni sõnul lihtsam anda eelarve kaudu otse raha oma alluvuses oleva pargi hooldamiseks.
Andres Paju arvas, et sihtasutuse likvideerimisega ei tasuks kiirustada ja esialgu peaks veel proovima toetusi taotleda. Eelkõige võiks tema arvates pöörduda nende inimeste poole, kes on Sõpruse pargiga seotud. Sille Epro sõnul märkis Põltsamaa linna auditeerinud audiitor oma kirjas, et Põltsamaa linnal on liiga palju samaliigilisi sihtasutusi, mille ülalpidamise kulutused pole põhjendatud. Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena sõnas, et tema nägemusel on Põltsamaa linna tasandil otsus tehtud ning leitud, et sihtasutus on võõrkeha. Ametikooli juhi sõnul tuleks sellest lähtuvalt ka tegutseda. Kroon lausus, et teda pole tema isikliku otsuse kujundamisel keegi mõjutanud, kuid ta lähtub pragmaatilisest seisukohast ja sellest, kumb veab pargi majandamise ja selle arendamise paremini välja. Kui Sõpruse park ei kuulu prioriteetsete rahastatavate objektide hulka, on sellele väga keeruline projektidest raha taotleda. Ka selles osas on linnal kui pargi omanikul suuremad šansid raha saada.
Linnapea Jaan Aiaots resümeeris teema, öeldes välja ühe elust teada tõe. Kui kurdad selle üle, et mingi objekti jaoks napib raha, soovitatakse see munitsipaalomandisse taotleda. Kui oled selle sammu astunud, saad teada, et tegelikult raha ei ole.
Otsustati, et lähiajal püütakse sponsoritelt raha taotleda ning uuesti saadakse pargiga seotud probleemide arutamiseks kokku detsembri alguses.
i
TOOMAS REINPÕLD
