Viimaste päevade jooksul on valdadesse ja linnadesse jõudnud ka selle rahajagamise lisand pealkirjaga ?Soovituslik juhendmaterjal kodutarbijatele (kaug)kütte hinnatõusu kompenseerimiseks ettenähtud vahenditest hüvitise eraldamise ja kasutamise korra ning tingimuste kehtestamisest 2006. aastaks?. Esmapilgul näikse kõik korras olevat, sest raha on ju eraldatud ja juhendidki valmis kirjutatud.
Keeruline ja rumal
Põlevkiviõli hinnatõusust põhjustatud kütte hinnatõusu kompenseerimise lugu võiks tervikuna tõesti olla soovituslikuks juhendmaterjaliks nii sellele kui järgmistele valitsustele. Seda aga näitena, kuidas ühte sisuliselt õiget otsust on võimalik täiesti rumalal kombel ellu viia.
Soojatootjate poolt kasutatava õli hinnatõus polnud mingi saladus valitsusele juba möödunud aasta suve lõpust. Ka ei peaks olema valitsusel teadmata, millal kütteperiood Eestis algab. Kõige lihtsam ja loogilisem oleks olnud toetada riigiabi seaduses ette nähtud korras soojatootjaid, määrata selleks raha juba möödunud aasta lisaeelarvest ja teha vajalikud täiendused ka 2006. aasta eelarvesse. Selle asemel hääletati maha sotsiaaldemokraatide poolt tehtud muudatusettepanekud lisaeelarvesse ja anti majandus- ja kommunikatsiooniministri tasemel siiani katmata lubadusi Riigikogu kõnepuldist. Valitsuse otsus hüvitada hinnatõus mitte tootjatele, vaid tarbijatele tähendas seda, et luua tuli äärmiselt bürokraatlik, õiguslikult kaheldav ja mis kõige tähtsam ? inimestele alandav masinavärk. Selle asemel, et tegutseda kiiresti ja lihtsalt, otsustati teha mõttetult keeruliselt. Seejuures sama palju riigieelarve raha kulutades.
Kus juba oktoobris, kus novembris-detsembris, leidsid paljud keskkütet kasutavad korteriomanikud end kurva tõsiasja ees. Kui kevadel tuli maksta toasooja eest näiteks 700-800 krooni kuus, siis nüüd 1300-1500 ja see ei ole väike summa. Nüüdseks on siis selge, et möödunudaastast hinnatõusu valitsus ei kompenseeri. Miks?
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstakse Eestis toimetulekutoetust ja seda neile peredele, kus tõesti ots otsaga kokku ei tulda. Hinnatõusu kompensatsiooni kättesaamiseks tuleb nüüd kaugküttetarbijatel esitada samad paberid nii makstud arvete kui saadud töötasu või muude tulude kohta, kui toimetulekutoetuse saajatel. Sisuliselt on töökatest ja toimekatest Eesti peredest tehtud toimetulekuraskustes olevad. Miks? Mis õigusega?
Milliste sissetulekute ja kui kõrgete küttearvete korral kompensatsiooni maksta, pole aga veel siianigi selge. Selguse saamiseks peavad kohalikud volikogud vastu võtma alles oma korra. Ka tublis vallas-linnas võtab selle koostamine, volikogus heaks kiitmine ja seejärel jõustamine veel mõne aja. Kuigi ka jaanuari küttearvete kompenseerimine on lubatud, on korteriomanikud veel ikkagi mõne aja teadmatuses. Kes siis saab ja kes mitte?
Mis edasi?
Loo alguses mainitud ?soovituslikud juhendmaterjalid? ongi mõeldud tublile ametnikule selle korra väljatöötamiseks. Annaksin siinkohal selle korra koostajatele ühe täiendava soovituse. Valitsuse poolt antud juhistes on öeldud: ?Hüvitise taotlejate ringi määramisel tuleb lähtuda isikute võrdse kohtlemise printsiibist ning saajate ringi määratlemisel läbi kaugkütte tuleb põhjendada, miks just kaugküttesoojuse hinnatõus kodutarbijale põhjustab abivajaduse, aga samas näiteks muude kütuseliikide tarbijatele ei tekita hinnatõus abivajadust.?
Eesti keelde äraseletatuna peaksite te põhjendama, miks keskkütet kasutav pere vajab abi ja näiteks puudega ahju küttev pere mitte. Palun, ärge sellel lausel kaua peatuge ja parem on, kui te seda üldse ei loe. Sellist põhjendust ei ole võimalik välja mõelda. Seda ei suudaks ka Riigikogu ja ma arvan, et sellega jääks hätta isegi koalitsiooninõukogu.
Linnade ja valdade tublidel ja koolitatud sotsiaaltöötajatel tekib aga kindlasti küsimus, et mis siis nüüd toimub. Siiamaani oli Eestis arusaadav ja üle riigi rahalises väljenduses ühesuurune mõiste ?toimetulekupiir?. Nüüd aga tekib ?uus soovituslik (kaug)kütte kodutarbija toimetulekupiir?, mis võib olla igas vallas erinev. See viimane ei kuulu kindlasti sotsiaalvaldkonna mõistete alla, vaid on sinna valitsuse saamatuse tõttu külge poogitud. Kõige tähtsam on, et inimesed saaksid kompensatsiooni kätte.
Eiki Nestor,
Riigikogu liige
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees
