Saabunud aastal on oluline säilitada rahu ja mitte üldise paanikaga kaasa minna. Olukorras, kus majandus langeb, on õigem vaadata üle oma kulutused, säilitada kaine mõistus ja elada oma võimalustele vastavalt.
Eesti majanduse kiire kasvutempo on meie ootused liialt suureks muutnud. “Kui inimesed mõtleksid ajas tagasi kolm-neli aastat ja võrdleksid oma tänast majanduslikku seisu selle ajaga, siis suur osa leiaks, et tegelikult elatakse paremini. Seega, kui saadi hakkama siis, saadakse hakkama ka nüüd, ” ütles Puurmani vallavanem Rauno Kuus.
Kurista Saeveski juhatuse liige Enn Kangur usub, et kui vastavalt oludele oma äriplaani ning kulusid korrigeerida, saab hakkama. “Loodame oma toodangule uusi turge, aga eelkõige loodame, et meie kliendid raskes majandusolukorras vastu peaksid,” lisas Kangur.
ASi Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav ootab huvitavat aastat. “1920. aastal loodud ettevõtte järglasena kanname endas missiooni edukalt maitsvaid ning tervislikke toite pakkuda. Loodetavasti oleme selleks teinud piisavalt ettevalmistusi. Järgmise aasta märgusõnadeks on müügimahu ning kulude juhtimine. Äärmiselt oluline on iga töötaja osalemine ettevõtte arendusprotsessis ning olen kindel, et seeläbi saame me tugevamaks,” tõdes Orav.
Meediast kostev hala on nakkav
Pajusi ABFi juhi Lembit Paali hinnangul on praegusel ajal meediast kostuv hala lõputu ja negatiivsed toonid nakkavad. “Vaja oleks usku paremasse tulevikku ning lootust, et kehvad ajad mööduvad õige pea. Nagu ütleb minu hea sõber Metsaoru Kalmer, et pärast tormi tuleb alati päike välja ja ilm läheb ilusaks. Loodan, et kõigi meie jaoks vaibuks torm kiiresti ja päike tuleks ruttu välja,” lisas Paal.
JMÜ kaubandusjuht Endla Raud tunneb rõõmu inimeste tõsisemast töössesuhtumisest. “Loodetavasti püsib see ka 2009. aastal,” ütles ta. Majandusühistu otsib jätkuvalt võimalusi oma klientide paremaks teenindamiseks väiksemates kohtades, eelkõige Tabiveres ja Tormas. “Vastavalt võimalustele alustame selle aasta sees Kaubahalli renoveerimisega ning teeme kõik selleks, et kliendid leiaksid tee meie kauplustesse.”
Kodukandiliikumine tegutseb edasi
On ju teada, et riigi raha 2009. aastal kahaneb, kolmanda sektori ühendused hakkavad saama vähem riigipoolset toetust, mistõttu võivad kaduda ka mõned palgalised ametikohad. Jõgevamaa Kodukandiühenduse esinaise Karina Kaarepere sõnul on nad seda oma juhatusega arutanud. “Meie kõigi kindel seisukoht on, et kui ühel päeval meil pole enam niisugust inimest, kes saab palka, siis kodukandiliikumine kui niisugune läheb ikka edasi. Ühistegevus ei kao kindlasti, meie hoog enam ei vaibu ja üheskoos saab palju ära teha. Kuigi me ühelt poolt loodame LEADER-rahale, siis teisalt olema kindlad oma tublidele inimestele. Meie külaliikumises pole kaasalööjad sugugi vaid eakad inimesed, vaid meil on esindatud kõik põlvkonnad. Eriti tublid noored tegutsevad Lustiveres, kus ka juba päris pisikesed põnnid tuuakse ürituste ja ühiste tegemiste ajaks kodust välja,” tõdes Kaarepere.
Tema sõnul on alanud aasta märksõna kindlasti LEADER-teema, sest uute projektide vastuvõtmised juba käivad, ideevoor on saanud sisse korraliku hoo.
„Loodame väga, et meie külad hakkavad sellest programmist suuremat kasu saama, samas on see meile veel suhteliselt võõras teema ja seetõttu natuke isegi nagu hirmutab ka.”
Kamaris ideid juba jätkub
Kamari Haridusseltsi esinaise Kalli Kadastiku sõnul alustas haridusselts novembris oma 10. tegevusaastat. “Et meil on käsil juubeliaasta, siis panime ka igale kuule eraldi nimed: suusakuu, raamatukogukuu, eakate kuu jne,” rääkis ta.
Jaanuar ongi eakate kuu ja kolmapäeval peetakse traditsioonilist kolmekuningapäeva kohvipidu. Jõuluaeg lõpetati pidulikult ühiselt pühapäeval, kustutati kuusel küünlad.
Jõuluaega on advendiga alustatud ja kolmekuningapäevaga lõpetatud juba 10 aastat.
5. jaanuaril allkirjastatakse Tallinnas Vabaühenduste fondi projekti “Tugevad külad, tugeva omavalitsuse vundament”, mille eesmärk on suurendada kogukonna kaasatust külaellu. Projekt hõlmab kogu Põltsamaa valda, on plaanis luua võrgustik kõikide külade vahel, teha uued arengukavad ja kõigi nelja piirkonna koduleheküljed, samuti tutvuda külaliikumisega Eestis ja Soomes.
Veebruar on suusakuu, siis tegeldakse perespordiga ja lastakse vastlaliugu, aprill aga kodutütarde ja noorkotkaste kuu, siis toimub maakondlik laskejooksuvõistlus.
Alanud aasta tähtsaim sündmus saab olema Kamari seltsimaja lõplik valmimine ehk teise remondietapi lõpp, mis on plaanitud maikuusse ja seetõttu on mai saanud nimeks seltsikuu.
Juuni on külakuu, siis peetakse Kamari 5. külapäeva. “Oleme oma külapäevade puhul kokkutulijatele alati midagi esitlenud või näidanud, sageli on see olnud mõni raamat, seekord aga esitleme oma seltsimaja,” rääkis Kalli Kadastik.
Külakuul peetakse ka lastelaager, mis toimub Kamaris seitsmendat korda. Põltsamaa valla külade päev tuleb tänavu suvel Lustiveres. Naiskooriks laienenud naisansambel loodab minna 25. üldlaulupeole.
Sügisel aga tähistatakse pidulikult seltsitegevuse 10. aastapäeva. “Olime Põltsamaa piirkonnas esimene selts, kes oma seltsitegevuse taastas ja oma juubeliürituse puhul korraldame ka Kamari Haridusseltsi 10-aastast tegevust kajastava fotokonkursi,” rääkis Kadastik.
Hoidke oma tervist
SA Mustvee Tervis juhataja Minni Tarumi hinnangul saadi Mustvees töödega eelmisel aastal kenasti hakkama ja sama loodetakse teha ka alanud aastal. “Sõltume küll haigekassa rahast ja kõiki lepinguid pole ma veel näinud, kuid olemata hiromant, usun ma, meditsiin peab ikka jääma inimeste teenistusse, seda ka majanduslikult raskematel aastatel,” kinnitas Tarum
Mustvee Tervises on põhiliselt taastusravi vajavad, valdavalt vanemad inimesed, suurem osa meie maakonnast, kuid pisut ka mujalt, Tartu- ja Virumaalt.
“Meie töötajad on tublid ja järjekorrad meie juurde ei ole väga pikad. Uueks aastaks tahan Mustvee inimestele, aga ka kõikidele teistele südamele panna: hoidke oma tervist, elage tervislikult ja ärge unustage ka neid inimesi, kes viibivad haiglas. Hoolimine on üks oluline osa ravist, eriti taastusravist,” rõhutas dr Tarum.
Rohkem hoolivust, arukust ja taktitunnet
Torma vallavanema Riina Kulli hinnangul tuleb alanud 2009. aasta küllaltki raske. “Meil kõigil on vaja senisest rohkem hoolivust, arukust, taktitunnet. Peame meeles põhimõtet, et kõike pole võimalik rahaks ümber arvutada,” rääkis vallavanem. Samuti tasuks tema sõnul keerulisel ajal otsida ilusaid ja hingekosutavaid elamusi mitmekülgsest kultuurielust. “Kutsun juba praegu kõiki suvel toimuvatele puhkpilliorkestrite festivali ToPoF kümnenda aastapäeva pidustustele,” ütles ta.
Tabivere vallavanem Aare Aunap lisas, et uue aasta märgusõnad võiksid vallas olla väärikalt edasi elamine ja hakkamasaamine.
“Piirkonna arengu vaatevinklist on väga oluline ka kohalike valimiste õnnestumine ning ennekõike vallakodanike aktiivne osalemine sel sündmusel, mille eesmärgiks on saada omavalitsusele mõtlemisvõimeline ja teotahteline vallavolikogu ning vallavalitsus,” rõhutas Aunap.
Jõgeva ootab jõuluvana tare
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter loodab, et uuel aastal valmiks Jõgeva jõuluvana tare projekt. “Siis on alust loota, et tuleval aastal valmib ka tare ise,” tõdes ta.
Kogu Ilmaime-teemapark, mille üheks osaks jõuluvana tare on, peaks küll valmis saama 2014. aastaks, aga jõuluvana tarega pole võimalik nii kaua oodata. Kultuurikeskuse kasinates tingimustes ei pruugita suuta ideed sellest, et Eesti jõuluvana kodu on just külmalinnas Jõgeval, 2014. aastani elus hoida, sest on konkurente, kes samuti jõuluvana oma kaaslinlaseks tunnistada soovivad. “Praegu on meil veel väike edumaa ning rauda tuleks taguda, kuni see tuline on,” rääkis Rütter.
Inimsuhted korda
Puurmani kultuuri- ja spordihoone juhataja Keiu Kess loodab, et uuel aastal kõik paremuse poole liigub, samuti sedagi, et inimesed üksteist rohkem kuulavad ning vähem nääklevad ja tülitsevad. “Inimsuhted on minu meelest kõige alus. Kui need on korras, kui igaüks vastutab oma sõnade ja tegude eest, siis hakkab ka kõik muu edenema. Just praegu, majandussurutise ajal, peaksime üksteist rohkem märkama ja üksteise heaks midagi ka lihtsalt “aitäh” eest ära tegema.”
Kõige vigasemad prognoosid aastaks 2008
Lõppenud aasta kohta tehti palju vigaseid prognoose, kuid mõned neist jäid tegelikust valgusaastate kaugusele. Ajakiri Business Week võttis kokku kõige enam “mööda pannud” analüütikute prognoosid, vahendas Äripäev Online.
“Käimas on kestev ja tugev ralli, kuid see vajab ilmselt veel mõnd päeva, et lendu tõusta. Säilitagem lootust!” märkis Profitable Investing Letter toimetaja Richard Band mullu 27. märtsil. Prognoosi väljaütlemise ajal oli Dow Jones tööstuskeskmine tasemel 12 300 punkti. Hilisdetsembriks on see langenud praktiliselt 8500 punktini.
“Usun, et Freddie Mac ja Fannie Mae on fundamentaalselt tugevad ning pole ohtu nende allakäiguks. Nad on edasiminekuks heas vormis,” kiitis House Financial Services Komitee esimees Barney Frank möödunud aasta 14. juulil. Kaks kuud hiljem oli valitsus sunnitud kaks kinnisvaralaenudehiidu üle võtma ning pumpama neisse kummassegi 100 miljardit dollarit.
“Turg teeb praegu korrektuure,” tõdes veel ametis olev USA president George W. Bush mullu 14. märtsil. Turg tegi tõepoolest korrektuure, mis pole lõppenud ka kaheksa kuud hiljem.
“Olemasoleva kinnisvara müügi trend 2008. aastal on kerkiv,” kõlas National Association of Realtorsi pressiteate pealkiri 2007. aasta 9. detsembril. Aasta hiljem on selgunud, et kinnisvaramüük on teinud suurima kukkumise alates Suurest Depressioonist — tervelt 11 protsenti.
“Arvan, et naftahinnad kerkivad aasta lõpuks 150 dollarini barrelist,” tõdes T. Boone Pickens, mullu 20. juunil. Sel hetkel oli naftabarreli hind 135 dollarit. Detsembris kukkus hind alla 40 dollari piiri.
“Ootan mõningaid pankrotte… kuid ei ennusta tõsisemaid probleeme suurte rahvusvaheliste pankade seas,” tunnistas USA Föderaalreservi juht Ben Nernanke mullu 28. veebruaril. Septembris pidi maailm pealt vaatama USA ajaloo suurimat pangandussektori ettevõtte kokkukukkumist, kui Washinton Mutual kokku vajus. Novembris lõi Citigroupi päästmisaktsioon kulutusterekordi üle.
Uuest aastast jõustuvad maksumuudatused
Olulisim muudatus maksukorralduses alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb elu lihtsamaks nii maksu maksjal kui kogujal. Üks ettemaksukonto võimaldab tasuda makse automaatselt konkreetse maksutähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada ilma selleks eraldi taotlust esitamata.
Uus aasta toob muudatusi ka autode erisoodustuse arvestamisel. Tööautoga erasõitude maksustatav summa tõuseb 2000 kroonilt 4000 kroonile, mille eesmärgiks on vältida auto kasutamist palgakomponendina, samuti on 2003. aastal paika pandud määr juba ajale jalgu jäänud. Samavõrra muutub soodsamaks isikliku auto töösõitudeks kasutamine. Edaspidi tõuseb maksuvaba piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonile nendele, kes peavad sõitude üle arvestust. Neile, kes arvestust ei pea, jääb maksuvaba määr endiselt 1000 kroonile.
1. jaanuarist muutusid mitmete teenuste ja kaupade käibemaksumäärad. Senine soodusmäär viis protsenti tõusis üheksale protsendile raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja -teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul peab edaspidi arvestama 18-protsenilise käibemaksuga.
Muutusid ka mitmete liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud, mille määrad pole viimastel aastatel tõusnud. Näiteks tuleb alates 1. jaanuarist rohkem tasuda auto registreerimisel, ARKi eksamite sooritamisel või juhilubade väljastamisel.
Mitmed maksumäärad jäävad aga ka järgmisel aastal 2008. aasta tasemele. Tulumaksumäära 21 protsenti jääb kehtima ka 2009. aastal, samuti jääb samale tasemele maksuvaba tulu 2250 krooni kuus. Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda, vaid jätkatakse senise süsteemiga. Samuti jäävad samaks kõik aktsiisid, ühtne tollimaksumäär reisijatele aga juba vähenes mullu 1. detsembril 2008 3,5 protsendilt 2,5 protsendini.
Lühikokkuvõte maksumäärade muutustest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel.
Allikas: rahandusministeerium
RIINA MÄGI, JAANIKA KRESSA, EILI KOITLA, HELVE LAASIK, JAAN LUKAS