Mõned aastad tagasi avati Äksis asuvas Saadjärve Looduskeskuse hoones Soomepoiste tuba-muuseum, mis tutvustab nende võitlusteed, relvi ja mitmeid tarbeesemeid, autasusid. Võimalus on vaadata ka muuseumituppa ehitatud sõjameeste punkrisse.
Väljapanek täieneb pidevalt
Soomepoiste tuba-muuseum avati Äksis 2002. aastal Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse, Tartu vallavalitsuse ja ka Soome riigi algatusel ja toetusel. Muuseumi väljapanek on pidevalt täienenud, mitmeid eksponaate on annetanud Eestis elavad kunagised Soomepoisid ja mõndagi on saadud Soomest.
“Tänavu toodi muuseumi Eesti meeste Soome minekut korraldanud kapten Karl Talpaku (1905 Rakvere-1991 Stockholm) vahakuju, mille on valmistanud Ene ja Andres Mänd, ” rääkis muuseumi varahoidja Anita Priks.
Karl Talpaku vahistasid 1942. aastal Saksa okupandid, ta vabastati süütõendite puudumisel. Mees põgenes 1943. aasta 8. aprillil Soome, kus oli 200. jalaväerügemendi üks asutajaid ning korraldas selle ohvitseride ja allohvitseride väljaõpet.
200. jalaväerügemendi asutamiseks allkirjastas aga käskkirja Soome riigimees ja marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim ise.
Punker justkui sõjaaegne
Muuseumivitriinis seisavad ka erinevas auastmes sõjaväelasi kujutavad mannekeenid, kellel on seljas Teise maailmasõja ajast pärit vormiriietus. Mannekeenina saab näha ka lotat. Nii kutsuti vapraid Soome naisi, kes osalesid maa iseseisvuse kaitsmisel esmaabi andjatena, toidujagajatena ja tegid palju muudki oma riigi kaitsjate võitlusvaimu tugevdamiseks ning nende abistamiseks.
Muuseumis on ka üsna rikkalik relvakollektsioon, milles mitmeid püsse ja revolvreid, samuti ka soome puss.
“Küllap kandis sellist nuga kaasas iga sõjamees. Mille poolest soome puss aga teistest pussnugadest erineb, ei tea küll öelda,” tunnistas Anita Priks.
Varahoidja tutvustas ka Talvesõja ja Jätkusõja teemalisi postkaarte, mis tehtud üle kuuekümne aasta tagasi. Aumärkide juurde on kirjutatud ka Soomepoiste nimed, keda nendega autasustati.
Muuseumiruumidesse ehitatud punkris võib näha puupakke, millel mehed istusid, voodit, vanaaegset telefoniaparaati ja väikest ahju.
“Kui nüüdisaegne põrand välja arvata, on punker päris sarnane ehtsale sõjaaegsele. Samasuguseid punkreid võib näha ka filmis “Talvesõda,?” jutustas Anita Priks.
Makett Soomepoiste lahinguväljast
Üheks kõige enam silma hakkavaks eksponaadiks on aga makett maa-alast tänasel Tartu- ja Jõgevamaal, kus Eestisse naasnud Soomepoisid lahingutes võitlesid. “Naabermaa 90. aastapäev tekitab piduliku ja sooja tunde, eriti seetõttu, et ka meie muuseumil on soomlastega tihedad sidemed,” märkis muuseumi varahoidja.
Tema sõnul elab praegu Eestis veel umbes 300 Soomepoissi ja mõned aastad tagasi oli neil ka oma võrkpallivõistkond, mis tõestab kunagiste iseseisvuse eest võitlejate vastupidavust ja sitkust. Oli ju ka Soomepoiste üks eestvedajaid kapten Karl Talpak Tartu Ülikooli lõpetanud kehakultuurlane.
JAAN LUKAS
