Raamatuillustraatori elu pole lihtne: tal tuleb olla valmis ükskõik missuguste ülesannete täitmiseks. Eriti kui illustreeritav lugu on muinasjutt. Jõgeva kunstnikul Gennadi Lapinil tuli oma Kaarina lähedal Pargases elava sõbra Olli Kuusisto kirjutatud muinasjuttu illustreerides kujutada näiteks politseinikule kulpi löövat, Norra hümni laulvat ja pulmatantsu tantsivat morska.
Olli Kuusisto ja Gennadi Lapini teed ristusid enam kui kakskümmend aastat tagasi, kui tekkisid sõprussidemed Jõgeva maakonna ja Kaarina (Soome) linna vahel. Olli oli sel ajal Kaarina rahvaülikooli rektor, Gennadi Jõgeva kunstiühingu üks eestvedajaid. Kui palju Jõgeva-Kaarina koostööst tänaseks muidu järele on jäänud, ei oska öelda, aga kunstivaldkonnas toimib see endiselt edukalt ning suuresti just tänu Olli ja Gennadi sõprusele. Olli on nüüdseks rektoriametist pensionile jäänud, Gennadi asutanud Jõgevale toimeka akvarelligalerii Kala.
Toimekas on ka Olli pensionipõli. Muu hulgas jääb tal nüüd rohkem aega raamatute kirjutamiseks. 2009. aastal ilmunud raamat “Kajakilla Karjalassa” (“Kajakiga Karjalas”) oli esimene, mille illustreerimiseks Olli kasutas fotode kõrval mõningaid Gennadi akvarelle. Kaks aastat hiljem ilmunud humoorikate tõsieluseikade ja mõistujuttude kogumikku “Eläinten vallan lumous” (“Loomariigi lummus”) ilmestavad juba üksnes Gennadi karikatuurilaadsed pildid. Umbes kuu aega tagasi trükikojast tulnud lasteraamatus “Morttu mursu” esineb Gennadi aga juba Olli kõrval raamatu võrdväärse kaasautorina, sest pildid hõlmavad vaat et poole raamatu mahust.
Ökoloogiline sõnum
Olli Kuusisto muinasjutu peategelaseks on morsk nimega Morttu (“morttu” tähendab morska saami keeles, nii et peategelaseks on siis morsk nimega Morsk), kes elab Põhja-Norras Varangerfjordis. Siis aga tulevad morsakihvu (need on väärtuslik müügiartikkel) himustavad jahimehed ja tapavad tema pereliikmed ja karjakaaslased. Masenduses Morttu võtab ette teekonna Turu saarestikku, mis olevat kunagi olnud samuti morskade asuala. Algul meeldivad saared ja suured reisilaevad talle väga, ent saarte mõnusatelt privaatrandadelt kihutatakse ta minema ja laevalt visatakse talle kaela prügi ja solki. Need ja teised ebameeldivad sekeldused sunnivad Morttut Varangerfjordi naasma ning seal kohtab ta lõpuks ka kauaigatsetud morsaneidu, kes on Morttu koduvetesse ujunud Venemaalt.
“See raamat sisaldab ökoloogilist sõnumit,” ütles Olli Kuusisto.
Ta on enda sõnul sünnist saati merd armastanud. Nende pere veetis suved alati väikesaartel ja isa käis enda ehitatud paadiga mandrile tööle. Oma viimases raamatus tahtis Olli kõnelda eelkõige ohus olevast Läänemerest, ent valides peategelaseks Põhja-Jäämeres elava morsa, sai ta anda laiema perspektiivi ja tuua sisse fakte ka sealsest loodusest ja loomastikust.
Gennadi Lapinil palus ta oma raamatu illustreerida sellepärast, et on temaga juba enam kui 20 aastat viljakat koostööd teinud.
“Me mõistame teineteist hästi ning tema suudab “konverteerida” meie ühised mõtted vaimustavateks piltideks,” ütles Olli Kuusisto.
Naabrit tasub tunda
Morttu seiklustest jutustavaid pilte (koos kaanepildiga on neid 30) joonistas-maalis Gennadi tänavuse aasta alguses ning ühtekokku kulus tal selle töö peale ligemale kolm kuud.
“Mõtlemist ja uurimist oli piltide juures päris palju,” ütles Gennadi Lapin. “Uurisin internetist, kuidas morsad välja näevad, ent antud juhul polnud piltidel vaja taotleda anatoomilist täpsust, vaid seda, et välja tuleks peategelase karakter, et pildid täiendaksid teksti ning oleksid natuke ka naljakad.”
Raamatupiltidel on Gennadi kombineerinud tušijoonistust ja akvarelli. Samasuguses segatehnikas karikatuure on ta omal ajal päris palju teinud — nii kooli kui ka sõjaväeosa seinalehe tarvis. Aega teenis ta, muuseas, mitte kaugel Varangerfjordist, täpsemalt Nõukogude Liidu ja Norra vahelise piiri ääres Luostaris.
“Selle võrra oli mul Morttu-raamatu pilte lihtsam joonistada,” ütles Gennadi Lapin.
Lasteraamatu andis Olli Kuusisto välja oma kulu ja kirjadega. Soomekeelseid eksemplare tellis ta Sakus asuvast trükikojast Rebellis (Eestis on raamatut trükkida odavam kui Soomes) 500, rootsikeelseid 400.
“Võib-olla oleks mõistlikum olnud raamatu väljaandmisel mõne kirjastuse teenust kasutada, ent ma ei tunne neid eriti hästi,” ütles Olli.
Olli on asunud Morttu-loole juba järge kirjutama. Järgmises osas lähevad Morttu ja tema pruut Venemaale pulmareisile.
“Venemaad käsitlevaid raamatuid pole Soomes, eriti nooremale lugejale, kuigi palju ilmunud. Aga suurt naabrit tasuks tunda, ehkki ta pole ülearu populaarne,” ütles Olli Kuusisto.
Järgmisse raamatusse tuleb Gennadil joonistada ilmselt 40 pilti. See saab jälle raske katsumus olema. Muuhulgas sellepärast, et pidevast laua taga istumisest kipub kehakaal tõusma.
“Kui esimese Morttu-raamatu pildid valmis sain, olin ise ka juba üsna morsa moodi. Alles juulikuus tehtud mitmepäevase Ahvenamaa-matka ajal sain kõhu enam-vähem maha,” ütles Gennadi Lapin.
RIINA MÄGI
