Soomaa ägab kohalike kinnitusel suurvee all veel nädala-poolteist, nii et ka kõige pikatoimelisemad eestimaalased, kel soov viiendat aastaaega kogeda, jõuavad seda teha.
Tänavukevadise üleujutuse kõrghetk oli eelmisel kolmapäeval, 7. aprillil.
Meie jõuame Soomaale neljapäeval. Tipu küla ja Tõramaal asuva Soomaa külastuskeskuse vaheline teelõik on sügisega võrreldes tunduvalt paremas seisus. Alles eelmisel päeval on käinud höövel. Tõramaalt edasi aga autoga kaugele ei pääse, sest tee on vee all.
Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal.
Veetase pisut langenud
Meie giidi Algis Martsoo sõnul on veetase neljapäeva hommikuks kolmapäevase maksimumiga võrreldes langenud. Maksimum oli tänavu Halliste jõel asuvas veemõõdujaamas 4,94 meetrit üle jaama nulli. Kõrgem on vesi kindlasti olnud 1931. aastal. EMHI Riisa jaam asub Raudna suudmest mööda Halliste jõge mõned kilomeetrid pärivoolu.
Möödunud aastal oli Algis Martsoo sõnul Soomaal neli uputust, neid võib aasta jooksul olla kuni kümme. Mullu kerkis veetase kevadel ühel päeval väga kõrgele. Tänavu kerkis veetase suure tempoga ja siis aeglustus tõus vähehaaval. “Pöördemoment on hästi näha, veetase tõuseb, jääb mingile tasemele seisma ja siis tuleb vaikselt alla tagasi. Mõnel aastal on suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja nii kolm-neli päeva järjest. 1931. aastal tõusis veetase Soomaal ööpäevas üle meetri, tänavu vaid 50-60 sentimeetrit. Kui vett on vähem, siis võivad tõusud ja langused olla ka järsemad. Suurvee puhul on tõus ja langus reeglipärased,” rääkis Martsoo.
Selle sajandi algul oli vett väga vähe, veetase ulatus üksikutel aastatel vaid kolme meetrini üle veemõõdujaama nulli. 2005. aasta jaanuaritormi ajal oli veetase väga kõrge, ka 2008. aasta 25. novembri lumetorm tõstis vee kõrgele.
Kanuuga majja
Martsoo ennustas enda sõnul, et tänavu tõuseb vesi Soomaal pea viie meetrini. “See oli hullumeelne ennustus, ega keegi ei uskunud, sest igal pool oli kirjas, et midagi ei juhtu,” ütles ta.
Asume mööda metsasihti teele Karuskose poole, sinna on umbes kolm kilomeetrit. Siht on vee all nagu ka kõik muu ümberringi.
Rabani on poolteist kilomeetrit, rabas on ka saar, kus kunagi oli Murru talu. Praegu on seal vaid varemed. Kõrgema koha on hõivanud metsloomad.
Soomaa ettevõtja ja maaülikooli loodusturismi õppejõu Aivar Ruukeli kodus Karuskosel oli foto järgi 1956. aastal vett rohkem. Ruukel tõdes, et tema ei tea täpselt, millal vana pilt tehtud on, kas täpselt suurvee kõrgseisu ajal, veidi varem või hiljem. Raudna jõe äärde jääval Karuskosel pole paraku ametlikku veemõõdukohta.
Vee alla jäänud Karuskosel sõidame kanuuga maja uksest sisse ja vaatame koridorist, kuhu vesi täpselt majas tunginud on. Diivani ja tugitooli alumised servad on igatahes vee all.
Ruukel ütles, et tema kahjud suurvee tõttu pole ilmselt väga suured ja sellest, mida vesi teinud on, on tal ülevaade olemas. “Lähen täna (esmaspäeval –toim.) juba maja tuulutama, sest vett enam põrandal pole. Siis vaatame pottsepaga üle küttekollete seisu ja hakkame maja tasapisi kütma,” lisas ta.
Veel käime Karuskosel endise metsavahimaja juures, sealgi saab õues ainult kanuuga liikuda. Suurvesi on mullu suvel tehtud uue aia pikali lükanud, eemal hulbivad laud ja pink. Vee all on ka osa Eesti Energia alajaamast, kust vool siiski ammu välja lülitatud. Kas alajaama seadmeid veel ka kasutada saab, selgub siis, kui vesi läinud.
Riisa rantšos vesi akendeni
Suurvee võimuses Karuskose oli kole, aga Riisa küla veel kõledam. Akendeni vett pole varem olnud, Riisa rantšos aga on nii juhtunud.
Teest pisut kaugemale jääva suure männi juures on vee sügavus 1,3 m meetrit. Seega pole ka kõige kõrgema põhjaga autoga Soomaal veel midagi teha. Aga kus on tee, kus jõgi, pole Riisa külas üldse aru saada, kõik on üks suur ja lage veteväli.
Riisa külas on kuus šoti mägiveist üsna väikesel maa-alal. Käib karjavõitlus, mis on mõnes mõttes traagiline. Heina on loomadele toodud paadiga.
Ainus saareriik on Hoolmiku talu. Aga sealgi tuleb selle majakeseni, kus keisergi jala käib, kanuuga sõita, sest vahepeal tuleb vesi kindlasti üle kummikusääre.
Hoolmiku talus elav Arno pakub meile teed. Tema kinnitusel on vesi pisut alanenud, sest hoovil seisvate traktorite rattad on juba kuival. Arno oma elu üle ei kurda, tema ja ta koer saavad kenasti hakkama. Ainsaks liikumisvahendiks oli temalegi eelmisel nädalal ikka kanuu.
Mägiveistele oma saar
Soomaal on 18 talukohta, millest umbes pooltes elatakse, ülejäänud on tühjad. Püsielanikke on veelgi vähem. Kõige rohkem kannatab Kuusekäära talu, seal on suur majapidamine, 15 suuremat looma ja üle 40 lamba. Peremees Indrek Hein lõhkus laiali üle 20 heinapalli, et mägiveistel oleks ikka oma saareke, kus olla. Kuusekäära talu peremehe Indrek Heina sõnul on hullem juba möödas, aga paar päeva oli mõni loom ikka jalgupidi vees ka, kuigi vee tõustes lisas peremees pidevalt pakse planke ja pani neile heina vahele.
Varsti saab Hein juba autoga kodunt välja. Esmaspäeval oli Kuusekääral veetase maksimumiga võrreldes juba 43 sentimeetri võrra langenud, aga põlvini ulatuvate kummikutega ta veel oma õuest välja ei pääse. “Maismaad veel näha ei ole,” nendib ta.
Indrek Heina sõnul käisid tal suurvee ajal külas inimesed, kes 1956. aastal Kuusekääral asuvas vanas metsatööliste barakis elasid, ja nemad väitsid, et tänavu oli veetase kõrgem.
Selle nädala lõpus peaks ehk juba dzhiibiga ka Tõramaalt Pärnumaale saama, sest vesi peaks teedelt kaduma. Vett ongi juba üsna palju kadunud, näeme kanuudega ringi liikudes. Tagasi tulles saame mitmel pool juba kanuust välja tulla, et teisi matkajaid järele oodates selga sirutada.
Pärnu ja Viljandi maakonnas asuvas Soomaa rahvuspargis on enamasti igal kevadel üleujutus, mille põhjustab Sakala kõrgustikult alla tulvav vesi, mida kõrgete rabanõlvade vahel paiknevad jõed edasi kanda ei suuda.
Soomaal, kus asuvad Halliste, Raudna, Kõpu ja Navesti jõgi, on jõgikonnad lehvikukujulised ja lisajõed ühinevad lähestikku, Halliste jõe suudmel on omapärane, peaaegu vastuvoolu asend Navesti jõe suhtes, piirkonnas on tasane reljeef ja jõgede alamjooksu lang on väike. Pärnu jõe vasakpoolsete lisajõgede veerezhiimi mõjutab maakoore tektooniline rike, mistõttu loodes kerkib maakoor kiiremini.
Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakonna piiril, ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis.
Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati seitsme-kaheksa kilomeetrini.
iii
HELVE LAASIK
Viis kevadise suurvee all kannatavat piirkonda
iii
*Kasari jõe kesk- ja alamjooks.
*Riisa küla piirkond Halliste, Raudna, Kõpu ja Navesti alam- ja keskjooksul.
*Väikese Emajõe kesk- ja alamjooks ning Võrtsjärve kaldapiirkond.
*Emajõe lammiala.
*Peipsi järve saared ja järveäärne madalik ning Narva jõe ülemjooks.
Allikas: EMHI
