Soojustamine tasub ära

Kuna kõnealune maja on omapärase torni meenutava kujuga, oli selle puhul otstarbekas isolatsioonimaterjali ja profiilplekiga katta kogu maja, mitte näiteks ainult otsasein, nagu piklikuma kujuga majade puhul tavaliselt tehtud on. Kuna maja katmisel kasutati erinevates pastelsetes toonides plekki, sai maja mitte ainult soojemaks, vaid ka silmarõõmu pakkuvamaks. Lisaks seintele sai soojustatud maja sokliosa.

Maja soojustamiseks võeti pangalaenu. Õigupoolest oli laenuvõtjaks maja valitseja, AS Jõgeva Elamu. Korteriomanikelt laekuvad laenu tagasimaksmiseks iga kuu tavalisest mõnevõrra suuremad summad maja remondifondi.

 ?Kui laenulepingu tingimused ei muutu, tuleb korteriomanikel maksta kuus remondifondi elamispinna ruutmeetrilt tavalisest viis krooni enam,? ütles ASi Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko. ?Valdavas osas lähebki lisaraha laenu haldamiseks. Laen on võetud esialgu kümneks aastaks.?

Aia 29 majavanema Eino Vähi sõnul polnud majanaabreid laenuvõtmise vajalikkuses just lihtne veenda. Mõned jäidki lõpuni eriarvamusele.

 “Samas tuli maja fassaadiga niikuinii midagi ette võtta, sest ägedama hoovihmaga kippus vesi paneelivahedest majja sisse pressima,” ütles Eino Vähk. ?Otstarbekam oli siis juba n-ö kaks kärbest ühe hoobiga tabada ning lasta maja nii vett kui ka sooja pidavaks muuta.?

Tulevik näitab

 Kuna planeeritud detsembri asemel lõpetas AS Toode Aia 29 maja soojustustööd alles märtsis, saab täpsemaid andmeid selle kohta, kui palju soojustamine kütte pealt kokku hoida võimaldab, järgmisel kütteperioodil. Roman Babt?enko sõnul oli teatud efekt siiski märgatav juba selle aasta esimestel kuudel.

“Kui võrrelda Aia 29 ja sellega sarnase Kivi 5 elamu soojaarveid, siis olid esimese omad juba jaanuaris, kui soojustustööd olid alles poole peal, kaheksa protsendi võrra väiksemad,? ütles Roman Babt?enko.          Aprillis võttis ehitusel omanikujärelevalvet teostanud AS Jõgeva Elamu ette ka soojustatud maja termopildistamise: selleks vajalik tehnika on firmal nüüd olemas. Uusi termopilte vanade, soojustamise eel tehtutega võrreldes on soojalekete vähenemine silmaga nähtav.

 ?Arvestuste järgi peaks sellist tüüpi maja puhul seinte ja sokliosa täies ulatuses soojustamine aitama küttekulu 20-35 protsendi võrra vähendada,” ütles Roman Babt?enko. ?Kui aga soojusenergia käibemaks tuleva aasta 1. juulist viielt protsendilt kaheksateistkümnele tõuseb, on soojustamise efekt veelgi suurem. Lisaks sellele paraneb korterite mikrokliima. Näiteks Aia 29 majas olid osad korterid tunduvalt külmemad kui teised. Nüüd aga peaksid kõik ühesuguseid mugavusi nautida saama.?

Babt?enko sõnul on rusikareegel selline, et kui maja laenu abil soojapidavamaks muuta, siis ei kulu laenu tagasimaksmiseks tavaliselt sugugi rohkem, kui muidu soojuse eest enam maksta tulnuks. Kusjuures laenu võtnu saab nautida sooja tuba, maja soojustamata jätnu aga peab pahatihti ikkagi külmetama. Soojustatud ja hea väljanägemisega majas asuva korteri turuväärtuski tõuseb.

Tööd jätkuvad

Eri konstruktsiooniga majade puhul tuleb soojustamisse suhtuda siiski erinevalt.

?Näiteks 60 korteriga n-ö pika maja puhul läheks kogu maja soojustamine maksma üle kahe miljoni krooni ja seda summat küttekulu pealt naljalt kokku ei hoia,? ütles Roman Babt?enko. ?Sellise maja puhul on palju mõttekam uuendada ja seadistada küttetorustikku ning paigaldada korteritesse termoregulaatorid, et elanikud saaksid endale sobiva toatemperatuuri valida.?

 Aia 29 maja juures aga Eino Vähi sõnul tööd jätkuvad: rõdud vajavad veel ülevärvimist, sokliosa täitmist ja majaümbrus ehitusprahist koristamist. Lähiajal soojustatakse ja kaetakse uue kattega ka maja katus. Katuse uuendamiseks on võimalik kasutada krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutuselt KredEx saadud toetust: nimetatud sihtasutus toetas nimelt kümne protsendi ulatuses ehk siis 85 000 krooniga Aia 29 maja soojustamist, ent kuna see töö maksti pangalaenuga kinni, saab toetuse abil ette võtta järgmise.

 ?Oleme meeldiva koostöö eest tänulikud nii projekteerijale Sirje Haavelile, ASile Toode, SEB Eesti Ühispangale kui ka korteriomanikele,? ütles Roman Babt?enko. ?Kuigi soojustustööd venisid maja omapärase konstruktsiooni tõttu kavandatust pikema aja peale, talusid elanikud ebamugavusi nurisemata.?

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus