Sooja südamega leedulanna külmalinnast Jõgevalt

Jõgeva linnas võib peaaegu  iga päev kuulda leedu keelt, kui räägivad noor naine Domicele Teder, tema lapsed Teresa ja Rimante ja ka abikaasa Erki. Väljaspool kodu ja peret  suhtleb  aga kuuendat aastat Jõgeval elav ja lasteaias Rohutirts õpetajana töötav leedulanna eesti keeles. Domicele elas kaasa  hiljutistele presidendivalimistele, mille tulemusena tema sünnimaa sai esimese naisriigipea.

Domicele Tederile meeldib tihti koos oma lastega Jõgeval  jalutada. Ka meie kohtumine sai teoks kesklinna pargis purskkaevuvulina saatel. Jutt algas viimase aja olulisemast sündmusest Leedus  — presidendivalimisest. “Ma arvan, et erilist pidupäeva presidendivalimised Leedus kaasa ei toonud. Mulle isiklikult on aga Dalia Grybuskaite presidendiks saamine meeldiv sündmus ja ma lootsin väga, et just tema võidab rahva enamuse poolehoiu. Arvan, et inimesed jäävad uue presidendiga igati rahule,” ütles ta.

Domicelel on oma arvamus ka naisriigipea eelistest laiemas mõttes. “Tuleks lähtuda ka sellest, milliste omaduste poolest võiks naine üldse hea juht olla. Naistel on tugevam intuitsioon ja kui lisanduvad ka avar silmaring ning kogemused,

suudavad nad ehk paljugi head ja kasulikku korda saata. Võimalik, et naisriigipea empaatiavõime ja tarkus aitavad inimestel kergemini üle elada ka praegust raskemat majanduslikku olukorda,” märkis Domicele.

Ühena kaksikõdedest on  Domicele sündinud Põhja-Leedus Ylakiais, paigas, mis  tema enda sõnul suuruselt mõneti  Tabivere alevikuga sarnaneb. “Nime pani mulle ema, kes on töötanud kohalikus koolis geograafia ja bioloogia õpetajana.  Mulle endale sai aga armsaimaks alaks muusika. Õppisin muusikakoolis akordionimängu.  Kõrghariduse omandasin kodukohast sajakonna kilomeetri kaugusel asuvas Klaipeda Ülikoolis, mille ma  lõpetasin muusikaajaloo ja teooria erialal,” lisas ta.

Vahetustudengite saatuslik  kohtumine

Saksamaal  Greifswaldi Ülikoolis kohtus Domicele sealsamas vahetustudengiks olnud jõgevlase, praeguse linnavalitsuse arenduse peaspetsialisti Erki Tederiga. “Selgus, et meie mõttelaadis ja arusaamades on mõndagi ühist. Pärast tutvumist ja sõbrunemist jätkus meie kummagi elu omal kodumaal ja suhtlesime peamiselt kirja teel. Sõprusest kujunes aga armastus, mille tulemuseks minu otsus kolida Erki kodulinna Jõgevale. Nii Eestimaa kui Jõgeva linn meeldivad mulle. Oleks vaid rohkem sooje ja päikesepaistelisi ilmu. Olles pärit lõunapoolseimast Balti riigist, pole ma jahedatest ilmadest eriti vaimustuses,” lausus külmalinna elama asunud ja siin endale kodu loonud leedulanna.

Eestimaal on hea eesti keelt õppida

Tööd oma meeliserialal muusikavaldkonnas pole Domicele Teder seni Jõgeval  leidnud, kuid on võrdlemisi rahul ka oma praeguse tööga, õpetajaametiga lasteaias Rohutirts. “Lapsed on mind omaks võtnud. Meil on hea koos mängida ja mõndagi ka tulevase koolitee jaoks vajalikku õppida.  Kui mõni poiss või tüdruk soovib, jutustan lasteaias ka oma kodumaast Leedust. Kõik lapsed, eriti väiksemad aga ei teagi, et ma leedulane olen. Kui ma oma viieaastase tütre Teresaga leedu keeles räägin, jäädakse mõnigi kord kuulama ja arvatakse, et kõneleme vene keeles. Siis ma muidugi seletan lastele, et maailmas on veel palju teisi keeli peale eesti ja vene keele ja see keel, mida mina räägin, on leedu keel, sest ma olen seal maal sündinud ja üles kasvanud.”

Teresale pani nime abikaasa Erki. “Tahtsime, et nimi oleks selline, mis oleks suupärane mõlemas keeles.”

Tederite abielupaaril on ka teine tütar, 11-aastane Rimante. “Oma lastega räägin ma alati leedu keeles, sest tahan, et nad oskaksid ka minu emakeelt. Üllatavalt kiiresti õppis minu emakeele ära ka abikaasa Erki.”

Väljaspool kodu ja perekonda suhtleb Domicele aga täiesti vabalt eesti keeles, millele lisab võlu malbe leedu aktsent. “Küllap oleksin pidanud eesti keele selgekssaamiseks ränka vaeva nägema, kui elaksin Leedus. Eestimaal ja siinse rahva keskel elades õppisin keele aga üsna ruttu ära. Töötades lasteaias, kus tarvis lastele igas mõttes eeskujuks olla, pean oluliseks, et mu eesti keele oskus igati korrektne oleks ja ma grammatiliselt õigesti räägiksin.”

Vähemalt kord aastas külastab Domicele Teder oma sugulasi, sõpru ja tuttavaid Leedus. Siis on ta seal korraga vähemalt kuu aega. Et Leedus elab ka rohkesti poolakaid, sai Domicelelt küsitud, kui suur osa leedulastest poola keelt valdab.

“Poolakad elavad põhiliselt  Lõuna-Leedus, seal osakavad ehk ka leedulased poola keelt. Põhja-Leedus, kust mina pärit olen, on poola kultuur peaaegu sama haruldane nagu Eestiski.”

Tere kõikidele mõttetalgulistele

Vaba aja  pühendab Domicele ennekõike perele ja kodule.  Võimaluse korral püüab ta aga kaasa lüüa ka Jõgeva seltsi- ja ühiskonnaelus. Näiteks oli ta kuulamas ja kaasa rääkimas Jõgeva kultuurikeskuses peetud  Teeme Ära! Minu Eesti mõttetalgutel.  Kui talgujuht pärast arutelu igalt osalejalt sündmuse kohta arvamust küsis, vastas  Domicele: “Sain siin tuttavaks paljude uute inimestega. Kui neid tänaval, kaupluses või mujal kohtan, ütlen nüüd alati tere. Kui juhuslikult teretamata jätan, siis palun ette vabandust, sest sel juhul olen tõesti väga oma mõtetesse süvenenud.”

Domicelele jäi mõttetalgutelt meelde mitmeid huvitavaid ideid, ühtegi neist ta aga eraldi välja tuua ei tahaks. Tema kinnitusel oli  huvitav kogu mõttevahetus.

Tants ja laul annavad elule värvi

Domicele püüab leida aega ka lugemiseks. “Ilukirjanduse jaoks ei jätku siiski eriti aega, loen põhiliselt eriala- ja teatmekirjandust,” lausus ta.

Jõgeva kultuurikeskuses toimus pärimusmuusikapäevade aegu muusikaõpetaja Eha Niglase eestvedamisel vanaaegsete seltskonnatantsude õhtu. Seal lõid kaasa ka Domicele ja Erki. “Minu tantsuhuvi sai alguse sellest, et ema juhendas koolis rahvatantsurühmi. Enamik leedu rahvalaule on nukra meloodia ja kurvavõitu sisuga. Seevastu on meie tantsud temperamentsed ja hoogsad. Hästi tore on aga tantsida ka eesti rahvatantse.”

Domicele laulab juba teist hooaega ka Jõgeva kammerkooris.

Rääkisime sellestki, kui erinevad või sarnased on kolm Balti riiki. “Baltimaid seob ühine ajalugu ja nõukogude okupatsiooni läbielamine lähiminevikus. Nüüd on meil ka üsna sarnane olevik ja loodetavasti ka edukas tulevik Euroopa Liidu peres. Olen kogenud, et eesti rahvas on töökas ja edasipüüdlik. Sooviksin ainult, et siinsed inimesed julgeksid olla rohkem avatumad,” märkis sooja südamega naine külmalinnast Jõgevalt.

Domicele Tederi elulugu

*Sündis 1978. aastal Leedus

*Lõpetas 1994. aastal Ylakiai keskkooli

*Skuodase Lastemuusikakool 1997. aastal akordioni erialal

*Õppis Klaipeda St. Simkause nimelises konservatooriumis (lõpetamata)

*2001. aastal stažeerimine Greifswaldi Ülikoolis (Saksamaa) vahetusüliõpilasena

*2002. aastal bakalaureusekraad muusikateooria ja muusikaajaloo erialal ning õpetaja kutse Klaipeda Ülikoolis (Leedu)

*2008. aastal läbitud eelkoolipedagoogika kursus Tartu Ülikoolis 

iii

*2002-2003 Skuodase Lastemuusikakooli (Leedu) solfedzho- ja akordioniõpetaja

*Alates 2007. aastast õpetaja Jõgeva lasteaias Rohutirts

*Eestisse tuli elama 2003

*Abielus, abikaasa Erki ja kaks tütart: Rimante (11) ja Teresa (5).  

iii

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus