Tsiteerin Allar Jõksi kõnet seitse aastat tagasi: “Õiguskantsler ei ole ega saagi olla kohtunike või juristide huvide esindaja. Vastupidi, õiguskantsleri ülesanne on olla ühiskonna kaitsja õigussüsteemi puudujääkide vastu. Õiguskantsleri kõige üldisemaks eesmärgiks peangi riigiametniku ja kodaniku vahelise dialoogi tekitamist ja alalhoidmist ehk ametnikkonna ja inimese võõrandumise vältimist. Õigust luuakse ja kohaldatakse õigluse saavutamiseks, et õiglus oleks õiglane ja selleks tuleb ta lasta läbi südame, hoolimata sellest, et see vahel väga valusaks osutub.”
Jõks on seda teinud, mida ta seitse aastat tagasi lubas. Alguses oli Jõksi sõna ja sellele on järgnenud seitsme aasta jooksul ka tegu. Ma mõistan, et see on paljudele mõjunud üllatavalt, et sõnadele on järgnenud ka tegu.
Juriidiline kvaliteet
Aga mida siis Jõksile ette heidetakse?
Esiteks, juriidiline kvaliteet. Mul on naljakas seda kuulda, eriti argumente Jõksi juriidilise kompetentsi osas mittejuristide suust, ja mingil moel tuletab see mulle meelde Hru?t?ovi kriitikat Moskvas abstraktse kunsti näitusel. Aga võtame siis need küsimused, mida Jõksile juriidilise kvaliteedi osas süüks pannakse.
Ma tahaksin kõigepealt meelde tuletada, et see, mida meil parlamendisaalis on viimastel aastatel armastatud kõneleda ja ka mittejuristide kõnepruugis kasutada ehk põhiseaduse proportsionaalse hindamise süsteem ehk see skeem, mille alusel hinnatakse põhiõiguste riivet, et selle on meie õiguskultuuri- ja praktikasse toonud õiguskantsleri tiim. Allar Jõks ja tema asetäitja Madis Ernits. Ning kui me räägime sellest, milline tähendus sel on meie põhiseaduse tõlgendamise kultuuris, siis see on fundamentaalne moderniseerimine ja leiutis, millest ei saa ükski riigiõiguse jurist mööda vaadata.
Nihe õiguskultuuris
Teine küsimus, mis puudutab õiguskantsleri probleemidekäsitlust: on toimunud oluline nihe meie õiguskultuuris. Nimelt on Jõks võtnud aluseks selle, et õigusteadusliku otsustamise eelduseks peab olema eesmärgipärase põhjendamise kohustus. Seda on mittejuristid korduvalt kritiseerinud, et Jõksi paberid on liiga pikad. Lühikest paberit oleks palju kergem lugeda, Jõks on võtnud ette ja annab oma seisukohtades väga mahukalt erinevaid argumente kaaludes omapoolsed selgitused.
Liiga tegus
Kolmandaks on kritiseeritud Jõksi aktiivsust. Ta on liiga palju tegutsenud! Ma tahan siin öelda, et õiguskantsleri ametkond ongi oma loogikat pidi üles ehitatud nii pika pädevuse kataloogiga institutsioon, et tal ongi sellesse institutsiooni aktiivne käitumine sisse ehitatud. Ma tuletan meelde: mis puudutab parlamendi poolseid seisukohti, vähemalt eelmise koosseisu parlamendi põhiseaduskomisjoni, siis meie selgeks hinnanguks oli ja me kutsusime õiguskantslerit üles andma nii-öelda eelhinnanguid seaduseelnõude väljatöötamise ajal. Ja ma pean igati tunnustama õiguskantslerit, et ta andis korduvalt eelhinnanguid. Seetõttu ei olnud tal paljudel juhtudel hiljem vaja algatada põhiseaduse järelevalve menetlemist.
URMAS REINSALU,
Isamaa ja Res Publica Liit
