Tegelikult olen ka varem maakonnalehe peatoimetaja olnud. Põlvamaal kuus aastat sealses Koidus ja siis omal soovil toimetusest lahkunud. Isegi mitte minema löödud. Selline imelik lugu siis. Strateegilised asjad peaksid nüüd paigas olema.
Tahan olla eelarvamusteta ja erapooletu
Ma pole nõus, et nüüd läheb, või hullem veel, ongi Vooremaa läinud Rahvaliidu kontrolli alla. Ei lähe juba seepärast, et siis järgneks suhteliselt kiirelt lugejate hinnang, mis väljenduks tellimisnumbrites ja lugejaarvudes. Need suurused on aga vägagi mõõdetavad. Ka on tänaseks Eestis kõigil vähegi arvestatavatel erakondadel häälekandjad olemas ning tahta siin mingil ugrilikul moel uue parteilehega ajakirjanduslikku suitsiidi korraldada pole mingit mõtet.
Kui mulle tehti ettepanek Vooremaad toimetama tulla, sain aru, et tegemist on väga raske otsusega minu jaoks. Võtsin järelemõtlemiseks pikalt aega ja kaalusin plusse- miinuseid: hindasin oma võimeid, püüdsin aimata ette võimalikke kahtlustusi, ka süüdistusi.
Otsustasin lõpuks ettepaneku vastu võtta. Kas tegin õigesti, praegu veel ei tea. Vooremaas olen nüüdseks näinud, et pärast mitmeid lahkumisi on siin kujunemas vägagi võimekas meeskond. See, et tullakse ja minnakse, on igas toimetuses teada asi, oluline vaid, et sellega üle mingi kriitilise piiri ei mindaks. Vooremaas on see nüüd minu jälgida. Just seepärast on mu meel eriti rõõmus tõsiasjast, et saime kokkuleppele ja senine peatoimetaja jätkab toimetuses.
Peatoimetajana tahan olla eelarvamusteta ja erapooletu, kuid möönan siiski, et oma uues ametis ma täiesti sõltumatu ka olla ei saa. Eelkõige hakkan ma sõltuma sellest tsensorist, kes istub minu sees, ja siis veel ka toimetuse kolleegide arvamustest. Kuna olen tööle palgatud, siis loomulikult sõltun ka omanikest. Seda küll juba ajakirjandusväliselt.
Kõik muu, ka erakondlik kuuluvus, on vähetähtis. Ka usun, et mu toimetamistel on edaspidi lugeja(te) kontrolliv pilk peal. Lehte kuhugi kallutada, kas teadlikult või siis poliitiliselt, pole mul küll erilist võimalust. Mis iseenesest muidugi ei tähenda suurt rahu või vaikust toimetuses ? kõik seisukohad, ka kõige erinevamad, peavad saama läbi vaieldud.
Maakonnaleht on minu jaoks alati eriline olnud, see pole mulle kunagi olnud vaid üks väljaanne paljudest. Maakonnaleht on kohapeal ikka suisa institutsioon oma kindla rolli, kaalu ning missiooniga, maakonnas toimuva peegel ning vaadaku ette see peatoimetaja, kes laseb peeglil kõverpeegliks moonduda.
Ootan lugejate abi
Tean ka, et lugeja usaldus tuleb alles välja teenida, kuid samas pole kuigi mõttekas mõne eelarvamuse pärast kedagi igaks juhuks maa sisse lüüa. Kui peaks kunagi minema löömiseks, siis tehtagu seda teenitult.
Natuke ettevaatust uustulnuka suhtes on aga igati omal kohal. Ületamaks võimalikku umbusku, teen kohe ettepaneku Vooremaa sisule ka lugejate poolt rohkem kaasa aidata. Seega saatke lugejakirju ja arvamusi ning pange sinna oma isiklik nimi kindlasti juurde. Nii saame neid lehes avaldada.
Anonüümsetel saadetistel jääb ka tulevikus trükipress nägemata, küll võib aga mõnikord, kui vajadus tekib, kirjutise autori nimi vaid toimetusele teada jääda. See on ettepanek koostööks.
AIVAR ROOP
