Kui sombune ilm sundis sojapäevalisi katsepõlluga tutvumisel kiirustama, siis seda õdusam oli Jõgeva SAI peahoones ettekandeid kuulata. Veel enne seda aga pakuti osalejatele huvitavat jooki ? ploomimahla, millesse oli lisatud linajahu.
“See on mõnus suutäis hommikul seedekulgla äratamisel ja immuunsüsteemi käivitamisel. Kes on proovinud, on tunnistanud, et tegemist on huvitava joogiga,? selgitas seemnekasvatuse agronoom Margus Ess.
Linajahu erineb teistest jahudest limaaine ja omega-3 rasvhapete rikkaliku sisalduse poolest. Need korrastavad inimese organismis seedekulgla tegevust ja kolesteroolitaset veres.
Pärit Kirde-Hiinast
Köögiviljade osakonna juhataja, sordiaretaja Maia Raudseping on sojauba ja selle kasvatamise võimalusi Eestis uurinud juba mitu aastat.
Jõgeva SAI sõlmis aasta eest koostöölepingu Soya Foods Baltic OÜ-ga, kes on huvitatud eestimaise sojasordi aretamisest, mida oleks võimalik siin kasvatada, et varustada tootmist kohaliku toormega. Jõgeval on võrreldud sojaoa erinevaid sorte, mis on saadud Venemaalt ja Leedust, üks aga tundmatut päritolu, mida on aastaid kasvatatud Saaremaal.
Maia Raudsepingu kinnitusel on soja väga valgurikas liblikõieline taim, mis võib asendada piima ja piimatooteid, liha ja mune. Sajanditepikkune kogemus kinnitab soja kasulikku mõju tervisele. Hiinas ja Jaapanis on sojatoidud kuulunud igapäevamenüüsse ligi 5000 aastat. Dietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks.
Esimesed kirjalikud allikad soja kohta pärinevad aga aastast 2800 e.Kr., imperaator Tsen Nungilt, keda on tuntud saanud kui Hiina põllumajanduse isa. Edasi levis see Hiinast Jaapanisse, Indiasse, Kaug-Idasse. Umbes 300 aastat tagasi hakati soja kasutama Kaukaasias, Ukrainas, Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Hiljuti jõudsid sojatooted ka Eesti turule, kuid siin katsetati soja kasvatusega tegelikult juba enne sõda, samaaegselt nii Tartu Ülikoolis kui ka Jõgeva sordikasvanduses.
Karekarvane isetolmleja taim
Maia Rausepingu sõnul kasvatatakse kahte liiki soja. Vanem neist on karvane taim, kuid aretatud on ka sile sort ehk põldsojauba.
“Soja on liblikõieline taim, ta jääb kasvades erineva kõrgusega, tema õied on väikesed, kas valged või violetsed. Soja on lühipäevataim ja väga soojanõudlik,? iseloomustas Raudseping oma uurimisalust. Kõige tavalisem sojauba on 20?60 cm kõrge karekarvane isetolmleja taim. Tema õied on väikesed, üpriski erilise ehitusega ja asetsevad 3?8 kaupa lehekaenlas. Terade suurus, kuju ja värvus on vormidel ja sortidel väga erinev. Tera on keskmiselt hernesuurune. Lehed sarnaselt aedoa lehtedele kolmetised. Kaunad väikesed, sees vaid 2?3 tera, mõnel sordil 4. On kollaste, pruunide, roheliste ja mustade teradega vorme. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis.
Soja on eriline veel selle poolest, et suudab ületada lühemaajalisi põuaperioode. Mulla suhtes pole soja eriti nõudlik, kuid ta kasvab paremini keskmise raskusega viljakatel muldadel, kui need ei ole happelised. Hapul mullal ei teki mügarbakteri mügaraid.
Jõgeval on Maia Raudsepingu kinnitusel soja külvatud samaaegselt aedoaga, kuid võiks külvata veelgi varem, sest näiteks Rootsi katsetes andis mai alguse külv tunduvalt suurema saagi kui mai lõpu või juuni alguse külv.
Sojaubadel, nii nagu ka riisil, oma maitset peaaegu polegi. Maitse sõltub teistest toiduainetest, millega koos ube kasutatakse.
Viib mürkained kehast välja
Kuivatatud sojauba vajab 150% oma kaalust vett juurde ja paisub leotades aedoa suuruseks. Et sojauba saaks toiduks kasutada, vajab ta pikaajalist keetmist ja eelnevat leotamist. Leotada tuleb teda vähemalt 3?4 tundi, seejärel aga lasta 15 minutiks keema, kallata vesi ära ning keeta uues vees 2?3 tundi kuni täieliku pehmenemiseni.
Sojas on palju kiudained, mis on inimese seedimisele vajalikud. Kaloreid saab sojatarbija vähe, mineraalaineid aga palju.
Et fosfor seob organismis radioaktiivseid ja mürkaineid, siis saab sojatoodetega ka ravida. Soja sisaldab palju vitamiine ja et oa koostises on nii õli kui valku, on vitamiinid nii rasvas kui vees lahustuvad.
Samal ajal tugevdab soja nii südant kui kesknärvisüsteemi, alandab vere kolesteroolitaset, sest soja on ise kolesteroolivaba ja sojakiud seob ka organismis juba olemas olevat kolesterooli ning aitab seda organismist väljutada. Soja on kasulik nii südamele kui veresoontele, ta reguleerib sooltetegevust, sobib diabeetikutele, tasakaalustades veresuhkru ja insuliini taset, lagundab sapikive.
Soja ennetab rinna- ja eesnäärmevähki, ravib osteoporoosi ehk luudehõrenemist, leevendab üleminekuea vaevusi, on põletikuvastane ja alandab palavikku. Sojat sobib kasutada ka laktoosi talumatuse puhul, st need, kes piimavalku ei saa tarbida, võiksid juua sojapiima.
Teadlased veel vaidlevad
Maia Raudsepingu kinnitusel pole mitte kõik teadlased veel soja mõjude suhtes üksmeelele jõudnud. Vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas soja on ikka kasulik või teeb ta ka kahju, põhjustades allergiat ja olles neeruhaigetele ebasoovitav.
“Samuti on vastukäivaid arvamusi soja sobivuse kohta vähihaigetele. Ühed väidavad, et soja paneb ka vähkkasvaja vohama, teised on aga seisukohal, et ta moodustab kaitseblokke, tänu millele vähirakk edasi ei arene. Kirjanduses on mitmeid andmeid ja teadlased töötavad pidevalt edasi, et selgitada välja tõde,? kinnitas Maia Raudseping.
Praegu Eestis saada olevatest sojatoodetest tõi teadur välja sojajahu, sojahelbed ja sojakruubid, millel on ühine keemiline koostis ja mida saab kasutada igasuguste toitude valmistamisel. Samuti on saadaval sojapiim, sojaõli kui üks odavamaid õlisid, mis sisaldab rohkesti letsitiini, seob vee ja rasvolluse ühtlaseks massiks. Sojapiimast valmistatakse kohupiima ja juustu ehk tofut.
Toodetakse nii heledaid kui tumedaid sojakastmeid. “Hiina ja jaapani omad erinevad koostiselt. Nende valmistamisel kasutatakse kas heledaid või tumedaid ube, mõnikord lisatakse ka nisu. Kastmeid valmistavad väga erinevad firmad, tavaliselt perefirmad, kusjuures igal neist on oma erinevad retseptid, mida väljaspoole ei jagata. Sojakastme valmistamiseks kulub aasta või kaks,? rääkis Maia Raudseping, kelle sõnul on sojakastmes väidetavalt 300 erinevat aroomainet.
Päev lõppes degusteerimisega
Oma kogemusi sojaoa kasvatamisel jagas kuulajatega ka sojakasvataja Enn Kaljo. Eesti Sojaliiduga koostööd teinud taimetoitlasest sojakasvataja kinnitusel on sojakasvatusel Eestis vähemalt sama palju perspektiivi kui teraviljakasvatusel.
Sojaoa erinevatest kasutusvõimalustest ja Eestis valmistatud sojapiimatoodetest andis ülevaate Soya Foods Baltic OÜ juhtkogu liige Neeme Rõõs. Sojapäev Jõgeva SAI-s lõppes sojatoodete degusteerimisega.
JAANIKA KRESSA
