Sõitke julgesti seenele

Mida rohkem sügise poole, seda rikkalikumat saaki pakuvad meie metsad. Aga kes, kus ja millal tohib marju ja seeni korjata?

Marju, seeni, lilli, ravimtaimi, pähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all, võivad korjata kõik inimesed ? seda kõikjal, kus viibimine lubatud. Luba on korjamiseks vaja juhul, kui soovitakse minna piiratud ja tähistatud eramaale ja -metsa. Tavaliselt pole maaomanikul või maavaldajal seeneliste ja marjuliste vastu midagi, kui nad ei tekita talle kahju ja ei riku tema kodurahu.

Nii et seenele ja marjale võib julgesti sõita. Aga mida üldse tuleb looduses liikudes silmas pidada?

Eesti loodus on meie kõigi ühine rikkus, igaühel on õigus sellest osa saada. Minu meelest on loodus parim paik enda laadimiseks ja praegu saab sealt ju korvitäie vitamiinegi koju kaasa tuua. Kuid loodust ehk meie ühist rikkust tuleb hoida. Parim viis selleks on juhinduda igaüheõigusest, mis tugineb nii tavadele kui ka seadustele. Igaüheõigusega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.envir.ee/1691. Kindlasti soovitan tutvuda ka sellise trükisega nagu ?Ränduri aabits? (http://www.rmk.ee/files/RANDURI_AABITS1.pdf) ja häid näpunäiteid on kirjas ka aadressil http://www.rmk.ee/pages.php3/010310.

Toome siiski mõned näited. Näiteks suviti kurdavad maaomanikud, et matkajad või ürituste pealtvaatajad tallavad põldudel. Missugused on piirangud eramaal liikumiseks?

Eramaal võib liikuda päikesetõusust loojanguni. Omaniku luba on vaja juhul, kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega. Üldse ei tohi tallata külvil, orasel, viljas, istandikus, mesilas ja teistes kohtades, kus võidakse tekitada kahju. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. Kindlasti tuleb enda järel sulgeda karjaväravad, seda ka talvel. Ja muidugi tuleb vältida loomade, lindude, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsusajal, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel.

Spordiürituste ja muude suuremate rahvakogunemiste korraldamiseks maastikul tuleb taotleda maaomaniku või valdaja, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut.

Kaitsealal liikumine sõltub täielikult just sellele kaitsealale kehtestatud kaitse-eeskirjast, mille leiab Riigi Teataja koduküljelt. Näiteks kui keegi soovib minna matkama Paganamaa maastikukaitsealale, siis tuleks tal enne tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga ja jälgida seal ettevalmistatud matkaradu ja viitasid.

Üldine nõue on see, et maastikul liikuja peab vältima metsloomade ja lindude häirimist. Ka veekogudel ei ole lubatud sõita kalade kudemis- ja lindude pesitsuspaikadesse.

Millest juhinduda siis, kui loodusse jäädakse kauemaks, näiteks telkima?

Pikemaks peatumiseks, sh telkimiseks ja tuletegemiseks on vaja maaomaniku luba. Riigimetsas ja kaitstavatel aladel võib telkida ja lõket süüdata selleks ette nähtud kohtades. Peatumiskoht looduses tuleb valida nii, et ei häiritaks kohalike elanike rahu. Isegi üks segadusse aetud õuekoer võib oma haukumisega äratada kogu küla. Sobimatu on telkida niitmata heinamaal, sest heina tallamine tekitab omanikule kahju.

Avalikku teed, sealhulgas riigimetsa rajatud sihti võib kasutada igaüks. Talvel on lubatud kasutada tavakohaseid taliteid ja jalgteid ning ületada põlde, kuid ettevaatust müraga ? see ei tohiks olla nii vali, et häirib kohalikke. Ka avalikult kasutatavate veekogude (nende nimekirja leiab Riigi Teatajast) veeteed on lubatud kõigile, samuti randumine kaldal ja pääs kallasrajale. Igaüheõigus ei luba aga silduda eraomaniku paadisilla juurde.

Erateel sõitmist võib maaomanik keelata. Ka ei tohi ilma loata parkida maaomaniku kodu läheduses. Kuid maaomanik peab võimaldama jalgsi juurdepääsu eramaal asuvatele muinsuskaitse- ja loodusobjektidele, samuti supluskohtadele, purretele jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega looduslikele joogiveeallikatele.

Viimasel ajal kipuvad ATV-de juhid nii ennast kui ka masinaid kõikvõimalikes kohtades proovile panema. Kus nad tohiksid sõita?

ATV-de ja isegi maasturitega sõidetakse tõesti mööda metsi, merekaldaid, liivaluiteid ja kaitsealasid. See aga tekitab keskkonnale kahju, millest taastumine võtab aastakümneid. Igaüheõigus ütleb selgelt, et väljaspool avalikke teid mootorsõidukitega liikuda ei tohi. Mitmetes omavalitsustes on juba motohuviliste jaoks ekstreemspordi rajad, neid hakkab rajama ka Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kas kalale ja jahile tohib igaüks minna?

Igaühel on õigus avalikult kasutataval veekogul, sh mitme maaomaniku või muu maavaldaja vooluveekogul ühe lihtkäsiõngega kalastada kellelegi tasu maksmata. Muul eraveekogul võib kalastada ainult veekogu omaniku loal. Teiste kalapüügivahenditega on kalastamine lubatud vaid püügiõigust tõendava dokumendi alusel ning seaduses ettenähtud korras.

Jahipidamine on Eestis korraldatud jahiseadusega, see ei kuulu igaüheõiguse alla.

Looduses viibimine ja liikumine on tasuta, kuid külastusmaks võidakse siiski kehtestada kohtades, kus on tehtud kulutusi loodusandide saagikuse suurendamiseks, muinsus- või looduskaitseobjektide säilitamiseks, neile paremaks juurdepääsuks või ümbruse esteetilise väärtuse tõstmiseks. Tasuline võib olla ka kinnise supelranna kasutamine, kuid kallasrada peab ka seal olema määratud laiuses kõigile avatud.

Looduses võib:
·   liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole keelatud;
·   korjata metsamarju, seeni ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all;
·   kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikult kasutatavatel veekogudel.

Looduses ei või:
·   liikuda omaniku koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus sellega tekitatakse omanikule kahju;
·   süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata;
·   vigastada puid ja põõsaid;
·   häirida kohalike elanike kodurahu;
·   kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune või tekitada neile kahju muul viisil;
·   kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike;
·   kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud;
·   saastada loodust.

AGNES JÜRGENS,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik