|
|
Anderi ema pani oma viiendas klassis õppiva poja teksad pesumasinasse, kontrollimata enne, kas poisi taskud on tühjad. Nii juhtuski, et noormehele kooli ja tagasi sõitmiseks antud sõidukaart käis koos pükstega pesus. Loomulikult kaart enam ei toiminud ja poisil tuli ebameeldiva üllatusena esmaspäeva hommikul kooli sõites sularaha välja käia. |
Taolisi lugusid kuuleb MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus juhatuse liige Heldur Lääne sageli. Teksade tagataskus ära trööbatud kaardid on tema hinnangul sama sagedased nagu ka pesumasinas otsa saanud kaardid.
Miks sõidukaart pesemist ei talu? Ikka sellepärast, et seal on sees antenn, mis lihtsalt katki läheb ja siis muutub kaart kasutuks plastmassitükikeseks, millega pole midagi peale hakata.
Õpetlikud õppetunnid
Lääne kinnitusel hoiab valdav enamus õpilastest ja teistest kasutajatest oma kaarti kenasti ja nendega pole probleeme olnud. Tema hinnangul on sõidukaardid olnud õpilastele väga tähtsad ja nad on neid mõnuga “piiksutanud”.
“Tulevaste väga mitmete kaartide kasutajatena on sõidukaardi kasutamine samas õpilastele ka väga hea koolitus, aga eks meil ole tarbimine vist juba veres ja sellest lähtuvalt peetakse ka sõidukaarti sageli millekski tarbimisväärseks. Hea on see, et tulevane maailmakodanik saab vähetähtsa õpilaskaardiga kogemuse juba varakult ja tõsiste tagajärgedeta kätte, mis näiteks pangakaardi ootamatu riknemise korral võib hoopis saatuslikumaks osutuda,” lisas ta. Samuti on oluline, et lapsed oskaksid hoida oma ID-kaarti, ei kaotaks ega rikuks dokumenti, sest uue saamiseks tuleb taas raha maksta.
Kehtib ka järgmisel õppeaastal
Õpilaste tasuta sõidu õigus hakkab koolivaheaja saabumisega selleks korraks otsa saama ning lapsed ei saa neid kaarte varsti iga päev kasutada.
“Oleme sellest juba kaarte rakendades rääkinud, et neil on ettemaksu funktsioon, neid saab suvel kasutada tavalise ettemaksukaardina sõidupileti ostmisel. Nii et pole midagi kummalist, kui sama kaardiga sõidab suvel keegi pereliikmetest,” kinnitas Lääne. Ka pole midagi imelikku, kui sõidukaarti kasutab õpilane, kes käib teise linna või alevisse näiteks tööle. Siis aga tuleb juba piletit küsida ja öelda bussijuhile, kuhu ta sõita tahab.
Kaart on kehtiv ka järgmisel õppeaastal. Omavalitsused pikendavad nende kehtivust interneti teel, ilma et kaarte oleks tarvis kokku koguda.
Kuidas käituda, kui koolilaps terve suve kusagil taskus olnud kaarti sügisel enam ei leia? “Kaardivaru meil veel on, aga see pole lõpmatu. Pealegi ei tahaks sügisel enam väga palju tegelda kaartide väljaandmisega, vaid pigem on tarvis rohkem tööd teha nende pikendamisega,” rääkis Lääne.
Tema sõnul peaks veel praegu, enne lõppevat õppeaastat koolides sellest rääkima. “Ma ei oska mingit kindlat käitumisjuhendit soovitada, aga peaks lastele veelkord selgitama kaardi kasutamise võimalusi, nooremate klasside õpilastelt, kes suvel sageli bussiga ei sõida, võiks klassijuhataja kaardid vaheajaks kokku koguda. Piisab, kui lastele enne vaheaega sõidukaardiga seonduv lihtsalt uuesti üle rääkida, oma õpilasi tunneb kool kõige paremini. Mina pooldan võimalikult laialdasemat kaardikasutamist, aga tean ka, kui raskelt käib vastutustunde kasvatamine,” tõdes ta.
i
Jõgevamaal kasutab praegu sõidukaarte umbes tuhat inimest. See on Heldur Lääne kinnitusel meie väikese maakonna kohta igati tubli tulemus.
i
HELVE LAASIK
