Selle nädalal algul oli selge, et Eestil on vaja suurel hulgal isikukaitsevahendeid, sest paljud eelnevad kokkulepped ei pea ja tehingud ei pruugi teostuda. Vajadus nende järele on äärmiselt suur, et mitte öelda kriitiline. Olukorrale reageeris Jõgeval pehmemööblit tootev ettevõte Softcom.
Eriolukorra ja kriisikomisjoni juht, vabariigi peaminister Jüri Ratas kutsus ettevõtjaid üles kaaluma oma tootmisüksustes võimalust vajalikke vahendeid kohapeal tootma asuda.
„Nüüd kõik Eesti ettevõtted, kes kuulavad seda ülekannet, kes suudavad toota isikukaitsevahendeid, siis ma palun, et võtke ühendust minuga, võtke ühendust vabariigi valitsuse liikmetega, riigikogu liikmetega. Andke see info edasi. Me oleme vabariigi valitsuse tasemel leppinud kokku, et erasektor, kui soovib panustada, siis selle eest vastutab vabariigi valitsuse liige Kaimar Karu. Temaga võib otse ühendust võtta,“ kuulutas Ratas riigikogu infotunnis kolmapäeval.
Üleskutsest haaras kinni ka Jõgeval peamiselt pehmemööbli tootmisega tegelev ettevõtte Soft-com tegevjuht Priit Pettai, kes asus oma meeskonnaga kaasa mõtlema ning üsna pea oma valmisolekust teada andis.
Nende tegevusest ilmus pikk lugu möödunud kolmapäeval Postimehes, kus pikemalt peatuti eri takistustel, mis spetsiaasete vahendite tootmisega paraku kaasas käivad. Pettai, mööblidisaini firma Oot Oot asutaja Marko Ala ja rõivatootja Timo Ryysy said üleöö tuntuks.
Telefon muutus punaseks
„Olen väga populaarne, telefon on punane,“ tunnistas pärast lehelugu järgmisel päeval telefoniusutluses Pettai, kuid leidis siiski mahti Vooremaale asjade käigust ülevaade anda.
Pettaile tundus, et segadust oli küll, kuid kui peaminister ohjad enda kätte sai, muutus kõik konkreetsemaks. „Igal juhul on suhtlemine konstruktiivne,“ lisas ta.
„Olin valmis kohe tegutsema. See polnud üldse mingi küsimus,“ rääkis Pettai. „Oleme ise aastaid ostnud Würthist (kõrgekvaliteediliste kinnitusvahendite, tööriistade ja hoolduskemikaalide hulgimüügiga tegelev firma – toim) üliväikses koguses polüpropüleenkangast kombinesoone, mida kasutame mööblitootmises. Leidsime, et endale neid toota ei tasu. Ühel päeval, kui Würthis käisin, teatati, et neil on need otsas. Meile olid pandud mõned veel kõrvale, kuid viimane kogus oli läinud teele ülikooli kliinikumi poole. Siis mõtlesin, et mis edasi. Tegime Marko Alaga koos paar prototüüpi, panime kodulehele välja ja sealt hakati meiega nii ajakirjandusest kui ka mujalt ühendust võtma. Lumepall läks veerema ja kodulehel on praegu kümneid tuhandeid jälgijaid.“
Praegu ollakse punktis, mida Softcomi juht defineerib kui „parem hilja kui mitte kunagi.“
Kehtestati ranged nõuded
Pettai rääkis, et kaitsevahendite tootmisesse on mobiliseeritud kõik oskustöötajad. Ka need, kes varem polsterdasid või tegid midagi hoopis muud, on haaratud tootmisesse. „Paneme kõik täistuuridel tööle ja läheme mitmesse vahetusse,“ ütles Pettai. „Paneme täielikult gaasi põhja!“
Pettai tõdes, et viiruse levik tekitab tõeliselt muret ka tootmisüksuses, kus tuleb rangetest nõuetest kinni pidada. Kõik riskirühma kuuluvad töötajad on koju saadetud. „Meil on täpselt samamoodi nagu enamikus ettevõtetes. Mõistetakse, et tuleb desinfitseerida pindu, päevas käiakse paar korda desolahusega üle kõik WCd, ukselingid ja muud kriitilised kohad. Desovahendid käte jaoks on igal pool olemas. Oleme saanud vahendeid kanistriga osta ja kes tahab, võib saada endale isikliku täitepudeli. Kasutame ka kaitsemaske, mida oleme ise tootnud.“
Lisaks kostüümidele hinnati võimalust lõigata lõikuriga välja muid tooteid. „Ampluaa ja võimekus, mida meie tehases teha saab, on meile endale ka suureks üllatuseks,“ väljendab Pettai raskel ajal oma rõõmu.
„Juurde on tulnud põlled, mütsid ja sussid. Teha tuleb kõike. Ega siin valida pole,“ sõnas Pettai. „Kõik, mida on võimalik toota, tuleb vastu võtta ja ära teha. Mööblitellimused kadusid põhimõtteliselt päevapealt,“ ütles Pettai ja seda kinnitasid ka mööblitootjate liit ja teised ettevõtjad.
„Kui suudame hakkama saada kaitsekostüümide tootmisega, tahan kaasata veel teisi ettevõtteid, kellel on masinad ja inimesed olemas, ning pakkuda neile tööd. Ennekõike aga soovime tooted lukku saada. Kui see on saavutatud, ootame kõiki endale appi,“ ütles Pettai.
Mingit hirmu, kui ootamatult ostab riik Hiinast siiski odavamalt ja Softcomi projekt peaks tagant ära kukkuma, Pettai ei pelga. Mööblitootmist pole ju niigi ja kaotada pole midagi.
INDREK SARAPUU
