1. maist tegutsevat sihtasutust juhib nõukogu, kuhu kuuluvad nõukogu esimees Kalev Kurs ja liikmed Anne Tein, Kajar Lember, Rannar Raantse ja Kirsti Kangur. Sihtasutuse juhataja on valla kultuurijuht ja sama hoone teisel korrusel asuva rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann. 30. aprillil suleti esimene korrus pisiremondiks ja avati taas 11. mail.
“Paberimajandus on hetkel üks suuremaid muresid,” tunnistab Tiina Tegelmann, kui pärima lähen, millises tehnilises seisukorras “uus luud” on. Selgub, et sihtasutuse moodustamist ei ole võimalik juriidiliselt kinnitada ega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse vastavat kannet teha, sest dokumentatsioon on puudulik. Maakeeli lahtiseletatult tähendab see, et Tartu poole teele saadetud pabereid oli ikka veel vähe.
Paberid paberiteks, neid me armastame oma asjaajamistes ilmselgelt märksa rohkem kui minevikuks saanud stagnaajal ja küllap antud juhulgi see õige kaal ja maht peagi kokku saab, aga maja on taas avatud ja uus personal hoole ja armastusega tegutsema asunud.
Panus on tehtud meeskonnale
“Ma loodan väga, et tegin personali valides õiged otsused ja et keegi mu usaldust kurjasti ei tarvita,” rõhutab eluaegne, vaid seda ametit õppinud kultuuritöötaja ja tunnistab, et ega ta kõike seda asjaajamist ja paberimajandust nii suures mahus ette küll ei kujutanud. “Aga küllap ma õpin ja harjun, pealegi sain endale kuldaväärt abilise Linda Amjärve näol, kes oma müügijuhitöö Elistvere Suurköögis jättis ja mulle administraatoriks tuli. Niikaua, kui mul uut kultuuritöötajat palgal pole, aitab Linda mind ka selle kandi pealt,” räägib Tiina ja möönab, et tõepoolest ? tutvused maksavad igal pool. Sest vaevalt oleks tal olnud Lindat võimalik “ära rääkida”, kui nad head tuttavad poleks ja Tabivere Harrastusteatris koos lavalaudu ei tallaks. “Ma leian, et see töö, mis Tiina mulle pakkus, on loomingulisem ja rõõmsam, minu iseloomule ja huvidele vastavam. Eelmine töökoht oli justkui pisut sünge. Eriti meeldib mulle, et aitan kultuuriüritusi korraldada, lahendan võimalusel harrastusteatri probleeme. Kõik see meeldib mulle,” tunnistab Linda.
Koos Tiina Tegelmanniga veab kogu maja töökoormat teisigi, kellega ta Tabiverre ametisse asumisest saati koostööd on teinud ja keda enda sõnul vahel julgemini usaldada võib kui iseennast. Koristajatööd jätkab Velda Usin, maja hing ja südametunnistus on Kati Kuusik, keda jagub nii maja ette prahti kokku pühkima kui kohvikulaudadele lilleseadeid kujundama. Kati peamine amet on küll tegelikult soovijate sõrme- ja varbaküünte kenamaks tegemine, aga abivalmi inimesena ei jää ta kõrvaltvaatajaks, kui parajasti töökäsi napib.
“Koos minuga on nüüd majas tööl kümme inimest, ma leian, et see on optimaalne arv, vähemaga ei saa. Ja kaks koristajat on hädavajalik, kui me tõepoolest tahame, et saunad kui hügieeniasutused oma nime vääriksid,” rõhutab Tiina. Kiirremondi käigus sai piljardiruum tema sõnul tugevamast materjalist lae, saunaboksid seintele plaadid ja veel nipet-näpet. Tsirkulaardu?iga on veel tehnilisi probleeme, aga küllap saab lähipäevil korda kõik.
“Uuendustest ja suurematest plaanidest pisut pelgan praegu rääkida. Aga see on küll kindel, et kui dokumentatsioon korras, peab toitlustamise peale tõsisemalt mõtlema. Seda on vaja, seda meelt on ka Linda. Aga et kööki ei ole siia majja projekti järgi ette nähtud, võime arvestada vaid valmistoitude mikrolaineahjus soojendamisega.” Tõepoolest, suur asi seegi, kui arvestada kasvõi faktiga, et Tabiveres on koolitäis noori kasvueas inimesi, kellel vanemad pikad päevad linnas tööl, kuid mitte ühtegi söögikohta. Ka kaugemalt ja pikemaks järve äärde tulnud kõnnivad suvel alailma küla vahel kurbade nägudega ringi, sest kartulikrõpsudest ja jäätisest ju normaalne inimene ei ela.
Julgetest plaanidest ja pisimuudatustest
“Plaane on meil muidugi veel ja mõni neist ei saa kindlasti esimese aasta jooksul teoks. Ma ei tohi unustada, et viimane sõna on alati rahal ja ühtegi otsust, mis väljaminekutega seotud, ei tohi ma vastu võtta sihtasutuse nõukogu liikmete heakskiiduta. Samuti on oluline vallavanem Aare Aunapi seisukoht. Üks selline hulluvõitu plaan on, et maja kõrval oleks vabaõhulava, selleta soojal ajal suuremaid üritusi ei tee. Koolimaja kõrvale parki pole mõtet paar aastat tagasi maha põlenud lava taastada, sest kõik vajalik, alates elektriliinist ja lõpetades jäätiste-jookidega, tuleb sinna ju kaugelt vedada. Siin oleks kõik käe-jala juures. Aga seni, kui lava pole, üritame üht-teist korraldada maja ees platsil. Näiteks juba laupäeval peetakse siin maha lastekaitsepäev koos asfaldijoonistuste võistlusega, ka ühe teatrietenduse tahaks majast välja tuua. Sellel puhul on põhiotsustaja ilm,” räägib Tiina ja lisab, et endast sõltuva osas löövad töötajad kõik innuga kaasa. Kes kaevab isiklikust peenrast majaümbruse kaunistamiseks püsililli, kes peab silma peal, et kellegi kasvatamatu käsi (või ka jalg) loodut “ümber kujundama” ei kipuks. Suveplaanidest peab valla kultuurijuht oluliseks seda, et vähemalt paar korda kuus saaksid lapsed, kellel kusagil n-ö päris-maakohas vanavanemaid ootamas pole, siin oma meelt lahutada. Alates 7. juunist võib aga neljapäevaõhtuti ülemise korruse fuajeesse tantsuõhtule tulla. “Tunnistan, et plaan on pisut hulljulge, ei ole kindel, palju huvilisi on, aga proovime,” ütleb Tiina, kes teab, et ühegi ettevõtmise puhul pole mõtet ennustada, kuidas läheb, vaid kõik tuleb katse-eksituse meetodil ära testida.
Läbikäik on!
Tundub, et maja uus meeskond on lahke ja vastutulelik, kurja või tüdinud pilku, sõnast rääkimata, polegi kohanud-kuulnud. See ajendab esitama intrigeerivat küsimust, kas keskmisest klaasuksest läbikäik ikka on. Selle peale vahetavad Tiina ja Linda kohkunud pilgu ? taevake, mis see veel peaks tähendama, meil on kõik uksed lahti! Nimelt tekkis vabaajakeskuse keskmisele, n-ö peauksele talvel piredavõitu kiri: “Läbikäiku ei ole!” Ilmselt käisid saunalised-piljardilised, kelle hulgas palju noori ja kärsituid, nii palju edasi-tagasi, et külma ilmaga teistel baarisistumine ebaõdusaks muutus. Seetõttu tuli uks (ajutiselt) sulgeda. Ettepanekuks pahuravõitu tekst külalislahkema vastu vahetada, näiteks paluda siseneda parempoolsest uksest, nappis siinkirjutajal tollal kodanikujulgust.
Tiina Tegelmann lubab, et kahe silma vahele jäänud silt võetakse kiiremas korras maha ja et külastajad on vabaajakeskusse rõõmuga oodatud ? kõigist selleks ette nähtud ustest.
KAIE NÕLVAK
