Kõige pikemaealisemana neist jätkame Kohaliku Omaalgatuse Programmiga. 2007. aasta riigieelarves on selleks vahendeid 24 miljonit krooni. Mõistagi loob kodanikeühenduste omaalgatus tugeva aluse suuremate arendusprojektide teostamiseks tulevikus. Tänu kodanikualgatusele on Eestis korda saanud sajad kiigeplatsid, külakeskused, matkarajad, loodud juurdepääs internetti, tuhandetele inimestele on avanenud koolitus- ja kindlasti ka eneseteostusvõimalused.
Näiteks rahastasime möödunud aastal nimetatud programmist Kasepää Külaparki, Saare küla kooskäimise kohta, Kaarepere külaseltsi oma tuba, Jõgevamaa Kodukandi mitmed ettevõtmisi, Pajusi mõisapargi tantsuplatsi laiendamist, mitme kollektiivi rahvariiete uuendamist, raamatupidusid, pillimeeste kokkutulekuid, küla-, pere- ja spordipäevi.
Jätkub ka piirkondliku arengu kavandamise programm mahus 5,5 miljonit krooni ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programm 22 miljoni krooniga. Möödunud aastal sai selle projekti raames saja tuhande krooni ulatuses teoks Mustvee Püha Kolmainsuse Ainuusu Kiriku Visuaalse valgustuse projekt. Tänavu toetasime Kalevipoja Uisumaratoni, samuti üritusi “Kalevipoja puusse raiumine? ja “Mütoloogiafestival?. Tänavu õnnestus 227 104 krooni ulatuses toetada ka Mustvee taastus- ja hooldusravihaigla akendevahetust. Hasartmängumaksust on riigieelarves regionaalsete investeeringute programmi mahuks prognoositud 46,3 miljonit krooni, millest toetatakse laste, noorte perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud investeeringuid. Tegemist on regionaalprogrammide mõistes väiketoetustega, kuid tänu oma stabiilsusele on programm omavalitsuste silmis saanud hinnatuks. Nimetatud programmist sai 2004. aastal laiendatud Tabivere Sotsiaalkeskuse hooldekodu (342 508 krooni) ja rahastatud Kuremaa ujula jõusaali ehitust ja sisustamist (326 920 krooni). 2005. aastal remonditi Kasepää valla sotsiaalmaja perearsti ruumid (328 217 krooni), laiendati Pala raamatukogu (272 917 krooni), korrastati Jõgeva aleviku Avatud Noorte- ja Sotsiaalkeskus ( 198 307 krooni),
2006 aastal rahastati Siimusti Lasteaed- Algkooli koolimaja osalist renoveerimist (350 000 krooni), Kaarepere küla spordiväljakute rajamise teist etappi ( 279 824 krooni) ja samuti tervisekeskuse rajamist Pala kultuurimajahoonesse.
Jätkub ka maakondliku arendustegevuse toetamise programm mahus 8 miljonit krooni, mille kaudu saab võimalikuks toetada muuhulgas ka mainekujunduslikke tegevusi ning piirkonna turundust.
Uue meetmena lisandub järgmisel aastal regionaalsete kolled?ite kui kohalike kompetentsikeskuste tugevdamine mahus 20 miljonit krooni. Jätkub Setomaa programm viie miljoni krooniga. Uue algatusena tulin välja ettepanekuga alustada 2007. aastal riiklikku programmi ?Kihnu kultuurikooslus?, kuhu kuluks samuti viis miljonit.
Järgmise struktuuriabi programmi vahendid avanevad kasusaajatele kõige varem poole aasta pärast. Siseriiklike regionaalarengu programmide vahenditega suudetakse tagada ettevalmistatud projektide sujuv finantseerimine 2007. aastal Euroopa Liidu struktuuriabi 2007-2013 programmide avanemiseni.
Pärast pikka diskussiooni on nüüd avanemas võimalused kasutada ka nn Norra raha, milleks on tulevane siseministeeriumi kavandatav Norra-EMP finantsmehhanismi poolt rahastatav toetusskeem “Kohaliku ja regionaalse arengu toetamine”. Vastavalt valitsuskabineti otsusele on 18,5% kogu finantsinstrumendi summast ette nähtud regionaalpoliitikale, millest omakorda 66% siseministeeriumi toetusskeemile. Ümardatult teeb see kokku ca 58 miljonit krooni.
Prognoositavalt järgmise aasta esimesel poolel avanev toetusskeem on suunatud kohaliku ja regionaalse tasandi koostöö edendamisele ja kohaliku majandus- ja arenduskeskkonna kujundamisele, pakkudes seejuures ainsa programmina koostööprojektide võimalust Norra-poolsete partneritega.
Head eeldused omavalitsuste ja kodanikuühenduste tulemuslikuks koostööks on olemas.
JAAN ÕUNAPUU,
regionaalminister
