?Kohtla-Järve koolipere tänas Sirje Jõemaad kui eksdirektorit püsti seistes ja ovatsioonidega, mis sobiksid olümpiasangarile,? kirjutas Eesti Päevaleht aasta tagasi. Linnavõimude ametisse pandud direktor Irina Tokman aga vilistati välja.
Pärast aastast geograafiaõpetajana töötamist otsustas Jõemaa Kohtla-Järvelt ära tulla. ?Olin seal 25+ ära olnud ja asumiseaeg sai täis,? jutustab Jõemaa. Aasta eest ajakirjanduse kõrgendatud tähelepanu all olnuna tahaks ta nüüd Adaveres nautida pigem rahu ja vaikust.
?Aasta jooksul on stressi nii palju olnud, et ma isegi ei mõtle sellele enam. Ma ei pea enam taluma, et mul on nagu pilv pea kohal, et kõiki, kes puutuvad minuga kokku, tabab pärast ebaõnn,? meenutab Jõemaa viimast asumiseaastat.
?Ma teadsin, et kui ära tulen, olen halb, sest jätan maha need, kes sinna jäävad, ja kui jään, pean aina võitlema. Aga miks ma Eestis pean eestluse eest võitlema?? küsib Jõemaa.
Eesti keskele tagasiAdaveres on Jõemaale kõik esialgu uus. ?Ma ei teadnudki, et siin on mõisakool,? tunnistab ta, et otsis töökohta lihtsalt Eesti keskel. ?Igal pool oli direktorit vaja, ma mõtlesin, et kunagi alustasin õpetajaametiga Puurmanis, et tulen jälle siia keskele tagasi.?
Adaveres võluvad spordilembest direktorit suur võimla ja spordiväljakud.
Jõemaa plaanib Adaverre pidama jääda, tema lapsed ja lapselapsed elavad omaette ja abikaasa sõidab Kohtla-Järvelt. Esialgu külla. ?Varemalt arvati, et 35 kuni 45 on inimese elus kõige tegusamad aastad. Keskmine eluiga on aga pikenenud ja võib-olla kulubki siia Adaverre nüüd üks vanem inimene direktoriks ära, siis on kindel, et ta ei jää kohe lapsepuhkusele ega hakka ka mujale paremat kohta vaatama,? räägib Jõemaa silmade särades. Talle meeldivad inimesed, kellega ta esimestel tööpäevadel kokku on puutunud. ?Nad on avalad suhtlejad,? kinnitab Jõemaa.
Nagu ikka, on direktorite ametisse kinnitamine jäänud algava õppeaasta selga. ?On tuhat asja, mis vajavad kohe tegemist, me hakkame nendega vaikselt pihta,? räägib direktor. Oma pikast pedagoogistaazist teab ta, et alati leidub töö käigus midagi, millega ei olda rahul. See on tavaline, nagu näiteks perekonnas, kus kõigil on oma vaatenurk. Jõemaa tuleb suurest koolist, kus oli 2,5 õppealajuhataja kohta, kus palju sai ära jagatud ja kõigil olid omad ülesanded. Adaveres on juhtimine täiesti teistsugune, siin on palju muid funktsioone, näiteks õpilaskodu.
?Ma pole varem kunagi ise õpetajate palku arvutanud, nüüd siis õpin, nii tore on ju õppida,? arvab Sirje Jõemaa. Ta püüab kõikidest paberitest aru saada, sest teab, et kooli juhib tegelikult paber. ?Paberil on ka direktoritel voli ja võimu, tegelikult seda eriti ei ole,? ütleb ta.
?Siin nad räägivad kõik eesti keeles!? hüüatab Sirje Jõemaa meeleliigutusest. Kohati jätab vastne direktor mulje, nagu ta oleks saanud värske õhu mürgituse.
?Kahju on Kohtla-Järve lastest. Kõikidest eestlastest on kahju, kes Ida-Virumaal elavad. Kui eestlased ometi tunnetaksid, et see on nende enda maa, oleks vaja väga tihedat sisserännet Ida-Virumaale. On ju korduvalt lubatud teha piirivalvekülasid jne. Kunagi me laulsime, et ei ole üksi ükski maa, et ei jäta Virumaad??
Kaadrimuudatused mitmes koolisJõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Heiki Sildniku andmetel alustavad Jõgevamaal tänavu mitmed uued direktorid. Pisisaare-Aidu Lasteaed-Algkooli direktoriks kinnitati Siiri Uusküla, Esku-Kamari kooli direktoriks Eda Miljand, Sadala Põhikooli direktoriks Tiia Kikkatalo, Puurmani Gümnaasiumi direktoriks Tiina Oolo ja Mustvee Gümnaasiumi direktoriks Marianne Tarelkina.
Tabivere Gümnaasium aga ootab oma uut direktorit siiamaani ja ikka pole selge, millega läbirääkimised lõppeda võivad.
22. augustist töötab Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnas endine Nõo Põhikooli direktor Tiit Ustav ? peaspetsialistina üld-, kutse- ja huvihariduse vallas.
JAANIKA KRESSA
