Valimas käimine on iga riigi kodaniku kohus ja auasi. See on kodanikuks olemise alustala. Selle väga olulise kohustuse täitmiseks on Sul kokku 14 erinevat viisi. Need kõik pakuvad erineval ajal kõige kättesaadavamat ja mugavamat võimalust oma hääl soovitava kandidaadi poolt anda ning kodanikukohus täita.
Olgu selleks meremeeste hääletamine laeval, välismaal viibiva Eesti kodaniku valimine Eesti saatkonnas või toredat rituaali kätkev valimispühapäeval hääletama minek ? igat viisi kasutades võib täie kindlusega öelda, et Sinu häälel on jõud.
Miks minna valima?
<P align=justify>Paljud inimesed on kindlasti enne valimisi mõelnud, et milleks üldse valimas käiakse ja mis on selle lihtsa ning pealtnäha kõigile arusaadava rituaali taga. Sageli mattub selleteemaline arutlus igapäevapoliitikast tuttavate probleemide alla ning varjatuks jääb valimiste tegelik eesmärk: tegemist on riigi toimimise fundamentaalseima põhimõttega. Sina, valija, osaled oma hääle andmisega riigi aluste loomisel. Läbi valimise annab rahvas riigivõimule õiguse toimida ühiskonna eest ning selle huvides.
Kui eelnevalt sai räägitud valimistest kui kohustusest ja auasjast, siis tegelikult on valimised ka võimalus valijal riigi toimimisele ning pikaajalisele planeerimisele kaasa aidata. Sina paned oma otsusega paika riigi järgmise nelja aasta suuna ja kursi.
Lisaks toovad valimised kaasa võimaluse muutusteks. Enamus poliitilistest jõududest on varasema nelja aasta jooksul saanud teostada avalikku võimu ning juhtinud Eesti riiki. Saabuvad valimised on hea võimalus hinnangute andmiseks. Kas olemasolevad poliitilised jõud on ära teeninud ka edasise võimaluse või otsustab riigi kõrgeim võim ? rahvas, valija, Sina ? läbi oma valikute teha muudatusi Eesti juhtimises?
Nagu näha, on hääletama minemise põhjendusi mitmeid. Iga valija peab selle otsuse tegema ennekõike oma sisetundest lähtuvalt, kuid arvestama peaks seejuures ka riigi kui tervikuga.
Uut valimisseaduses
2006. aasta suvel jõustus hulk valimisseaduse muudatusi, mis oma olemuselt olid küll peamiselt tehnilist laadi, kuid samas tõid kaasa uuendusi, mis vajaksid tutvustamist. Üheks olulisemaks muudatuseks on reegel, et valija ei tohi valimissedelit enam valimisjaoskonnast välja viia. Selle piirangu eesmärgiks on võimalike valimispettuste ennetamine ning keelust üleastujaid ootab rahatrahv. Kui valija otsustab siiski pärast sedeli jaoskonnakomisjonilt lunastamist hääletamisest loobuda, on tal võimalik sedel komisjonile tagastada. Rikutud või ekslikult valesti täidetud sedelite asemel on sarnaselt varasemaga võimalik saada uus tühi sedel või tagastada see lõplikult komisjonile.
Lisaks karmistati kõnealuste muudatustega tõendatud häälte ostmise eest määratavat karistust. Kui varem oli tegemist väärteoga, siis uue regulatsiooni kohaselt on häälteostmine kriminaalkuritegu.
Turvalisuse ja läbipaistvuse suurendamiseks võtame kasutusele uued kõrgendatud turvalisusastmega hääletamiskastid eelhääletuse ajal.
E-hääletamine ? see on imelihtne!
Riigikogu valimistel on esmakordselt võimalus hääletada ka ükskõik millisest arvutist interneti teel. E-hääletamine on tõepoolest imelihtne, keskmine hääletusprotseduur võtab kogemustele toetudes aega vaid ca 1-2 minutit. Selleks on vaja internetiühendust, kehtivate sertifikaatidega ning PIN-koodidega ID-kaarti ning kaardilugejat. Eelmistel kohalikel valimisel kasutas seda innovaatilist võimalust üle 9 000 valija ning praegustel Riigikogu valimistel on võimalik seda ka mujal maailmas Eestile palju positiivset vastukaja toonud võimalust taas kasutada.
Selleks, et e-hääletamisel kõik sujuks, on soovitav osaleda proovihääletusel. Selle käigus saad kontrollida oma ID-kaardi PIN-koodide ning sertifikaatide kehtivust ning teha läbi kogu e-hääletuse protseduur.
Kõikidele muudele küsimustele leiad lahenduse e-hääletamise kodulehelt www.valimised.ee või Vabariigi Valimiskomisjoni infomaterjalide seast www.vvk.ee/.
Olulist meelespidamiseks
Proovihääletus Internetis:
Kuni 19. veebruarini aadressil www.valimised.ee.
Eelhääletamise perioodid:
19.-23. veebruarini kell 12.00-20.00 maakonnakeskustes väljaspool elukohta hääletamine
26.-28. veebruarini kell 12.00-20.00 eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades, sh teatud jaoskondades väljaspool elukohta hääletamine
26.?28. veebruarini e-hääletamine aadressil www.valimised.ee (algusega 26.02 kl 9.00 ööpäevaringselt kuni 28.02. kl 20.00)
Valimispäev:
Pühapäev, 4. märts (9.00-20.00)
Kaasa isikut tõendav dokument!
Kodus hääletamise taotlemiseks toimetada põhjendatud avaldus hiljemalt valimispäevaks kella 16.00-ks oma jaoskonnakomisjonile.
Esialgsed valimistulemused selguvad valimispäeva hilisõhtuks.
Tule valima, sest SINU HÄÄLEL ON JÕUD!
HEIKI SIBUL,
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
