N-aine võib olla sinine või pronksikarva. Või vähemasti on seda värvi Jõgeva näitusel olevad aktid. Kuigi tegelikult pole värv tähtis: kui pilt on monokroomne, siis tajud seda ikka teataval määral kui mustvalget. Seepärast ei mõju ka sinised naisekehad ebaloomulike egas õõvastavatena.
Esmapilgul tundubki, et näitusel on ainult kahtmoodi pilte: siniseid ja pruune. Lähemal uurimisel tabab silm aga mitte ainult eri värve, vaid ka eri poose, mis omakorda kannavad eri meeleolusid ja sõnumeid. Näiteks looteasendis naised näivad otsivat turvatunnet, istuvas asendis naised harmooniat või enesekindlust. On ka oma kenadusi natuke väljakutsuvamalt eksponeerivaid akte, aga mitte palju.
Ei seda ega teist
Kui sageli vaieldakse selle üle, kus lõpeb erootika ja kust algab pornograafia, siis Ilmar Kruusamäe sõnul ei maksa tema aktidest otsida ei üht ega teist.
?Neis pole isegi vihjet erootikale ega veel vähem pornograafiale!? kinnitas kunstnik. ?Ma olen vältinud ?okeerivaid rakursse ning minu arust on see leebe, rahulik näitus.?
Akte on Ilmar Kruusamäe ikka väikeste vahedega maalinud ning tema jaoks on see eelkõige viis kontrollida enda kui kunstniku valmisolekut: vormi, proportsiooni tabamise oskust jne.
?Ma ei püüa anda naise kehale sümboli tähendust ega püüa seda idealiseerida, vaid testin lihtsalt oma oskusi,? ütles Ilmar Kruusamäe, lisades, et näitusetöödel on ta kujutanud nelja-viit eri modelli ning tööd on valminud viie-kuue aasta jooksul.
Lisaks ise kunsti loomisele õpetab Kruusamäe Tartu Ülikooli juures tegutsevas joonistusstuudios algajaid kunstiharrastajaid. Sealgi joonistatakse akte.
?Õpilaste puuduse üle ma kurta ei saa,? ütles Ilmar Kruusamäe. ?Kes sügisel alustab ja talv otsa korralikult kohal käib, saavutab kevadeks päris korraliku aktijoonistamise oskuse.?
Töö joonistusstuudios pole palgatöö, vaid seda teeb Kruusamäe missioonitundest. Ta ise sai esimesed kunstnikuoskused ju samuti ülikooli kunstikabinetis, mille juhendajaks oli toona Andrus Kasemaa.
Juubel seljataga
?Õpilaste juhendamise kõrvalt ma ise maalida ei jõua, selleks ei jää lihtalt aega,? ütles Ilmar Kruusamäe.
Sinised aktid olid Kruusamäel tänavu maikuus väljas Pärnu linnagaleriis. Praegu on aga Tartu kunstimuuseumis väljas tema portreede näitus “Inimene”. Osa neist inimesi (enamasti kultuuritegelasi) üle-elusuuruses kujutavatest portreedest on Jõgeva publikul kuus aastat tagasi nähtud: kultuurikeskuse galerii avanäituseks oligi ju Ilmar Kruusamäe maalide ja Tauno Kangro skulptuuride näitus. Kruusamäe portreed ja aktid on väga erinevad nähtused. Portreed kuidagi agressiivsed ja pealetükkivad ? kasvõi juba oma suurusega, aktid intiimsed ja leebed.
Küsimusele, kas need näitused ? Jõgeva ja Tartu oma ? on kuidagi seotud ka Ilmar Kruusamäe äsjase juubeliga (ta sai 15. juulil viiekümneseks), vastas Kruusamäe pisut põiklevalt.
“Võib-olla ajendas see tõepoolest näitusekorraldajaid minult näitust küsima,” ütles Kruusamäe.
Et just Tartu ja Jõgeva näitust küsisid, on loogiline: Tartu on Kruusamäe praegune kodulinn, Jõgeva aga tema lapsepõlvelinn. Kui näitusekülastajatel ja Jõgeva kultuurikeskusel huvi on, lubas Kruusamäe enne näituse mahavõtmist kodukandi kunstipublikuga kohtuma tulla.
RIINA MÄGI
