 |
Möödunud laupäeval Põltsamaa lauluväljakul peetud Jõgevamaa tantsupidu andis maakonna tantsurahvale võimaluse õpitut näidata ja pakkus publikule suure elamuse. Pidu soosis ilmgi: terve päeva säras päike, samas polnud piinavat kuumust. |
</font>
Kergeid “praadimise” märke võis hommikust saati päikese käes proove teinud tantsijate nägudel peo ajal muidugi näha. Aga väsimust mitte. Nagu pealkirja “Sinine ja must ja valge” kandvale ja Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud peole kohane, tantsiti põhiliselt Eesti-teemalisi, aga ka kodu, koduküla ja kodukandi teemalisi tantse: eks kodumaa saagi alguse ju kodust.
Natuke teistsuguseid värve tõid sinimustvalgesse peokavva Viljandi moe- ja tantsukooli Face noored ning segarühmad Mezhabele ja Virši Põltsamaa sõpruslinnast Skrundast. Lätlaste särtsakas esinemine pani publiku tuliselt kaasa elama.
“Lätis on rahvatants väga populaarne,” ütles segarühma Virši tantsija Marina Lakute. “Päris palju on ka pidusid, kus esineda: meie oma rajooni, Kuldiga rajooni tantsupidu toimub igal aastal, peetakse ka ajaloolise Kuramaa piirkonna pidusid ning iga viie aasta tagant üldtantsupidu Riias. Tänavu ongi meil üldtantsupeo aasta. Meie kui eakamate rühm osaleme ka nn seenioride festivalidel.”
Põltsamaa pidu meeldis skrundalastele väga.
“Juba linn ise on väga ilus,” kiitis Marina Lakute. “Saabusime siia juba eile õhtul ning tegime väikese jalutuskäigu õhtuses linnas. Täna tegi meile linnaekskursiooni kohaliku muuseumi juhataja Rutt Tänav. Eelkõige hakkas silma, et Põltsamaa on palju rohelisem ja lillerohkem kui Skrunda. Külastasime ka roosiaeda ja homme enne kojusõitu läheme veel Tartusse.”
Kui meil vanemaealiste tantsijate hulgas mehi praktiliselt polegi, siis Lätis olevat jälle memmede rühmad täiesti tundmatu nähtus: ka seenioride kategoorias tegutsevad ikka segarühmad. Ja vähemasti Virši mehed olid eale vaatamata väga heas vormis ja särtsakad.
“Peaks vist statistilisi andmeid uurima: äkki on Lätis meeste protsent rahvastiku üldarvust suurem kui Eestis?” ütles Marina Lakute muiates ja lisas, et nende kandis pole haruldane, kui ühes ja samas peres käib tantsimas mitu põlvkonda.
Maast-madalast
Küllap juhtub seda tihti Eestiski. Põltsamaa peolgi olid esindatud kõik tantsupõlvkonnad.
“See on ikka tore, kui lapsed juba väikesest peast tantsupeokogemuse saavad ja õpivad rahvarõivast väärtustama,” ütles pealtvaatajana peole kaasa elanud kamarilanna Kalli Kadastik. “Tore on seegi, et tantsijad on kõvasti tööd teinud ja et neil on, kellele oma töö tulemust näidata. Oma maakonna pidude suur pluss ongi see, et omad tulevad omade esinemist ikka vaatama.”
Seda, et Põltsamaal pole kunagi tühja platsiga, st publikuta pidu olnud, kinnitas Põltsamaa kultuurikeskuse direktor ja tantsupeo korraldustoimkonna liige Irja Paavo juba enne pidu. Ning tal oli õigus. Niisama õige tundus olevat tema printsiip, et enne pidu ilmast ei räägita, vaid eeldatakse, et otse loomulikult on see ilus. Oli ka. Nii, nagu pidugi.
“Mina kui näitejuhiks õppinud inimene kipun sellise peo juures eelkõige hindama lavastuslikke momente,” ütles Jõgeva maavanema abi Tiina Loorand. “Ning tänasel peol oli lavastusest tulenevaid hingekriipivaid hetki rohkesti. Näiteks hetk peo alguses, mil tantsijad lennutasid taevasse järgemööda sinised, mustad ja valged õhupallid. Ka vahetekstid olid hästi valitud ja ette kantud ning lava kaunilt ja teemakohaselt kujundatud.”
Olgu siinkohal öeldud, et peo stsenaariumi koostas Keiu Kess, vahetekstid kandsid ette Vilve Piht, Kaisa Penijäinen ja Peeter Aruoja ning lava kujundas OÜ Floveret.
Suured peod tulemas
Ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti Pille Tuti arvates läks kauaoodatud pidu hästi korda. Ent samas on nii tantsijad kui ka tantsujuhid tema sõnul mõtetega juba tulevas aastas, mil toimub järjekordne üldtantsupidu, mis sedakorda on pühendatud mereteemale. Samal ajal toimub ka üldlaulupidu.
“Seekord on tung suurele peole eriti suur ning meiegi maakonnas on lähenevaid suurpidusid silmas pidades mõni uus kollektiiv tekkinud,” ütles Pille Tutt. “Päris uudse asjana toimub tuleval aastal laulu- ja tantsupeo kõrval ka pillipidu, mille suur kontsert leiab aset 2. juulil Raekoja platsil.”
Kollektiivide registreerimine üldlaulu- ja tantsupeole on juba lõppenud. Ühtekokku on end peole üles andnud 201 kollektiivi 48 249 laulja, tantsija, võimleja ja pillimängijaga.
Jõgevamaalgi peetakse tuleval aastal taas laulu- ja tantsupidu, ainult et kus see toimub, pole veel teada.
“Selle ütleme välja augustis Kalevipoja Kala- ja Veefestivalil,” lubas maavanem Aivar Kokk.
Tuleval aastal on Jõgevamaa korraldada ka Peipsi äärsete maakondade laulupidu ja see toimub kindlasti Põltsamaal. Tänavune nelja maakonna pidu saab teoks Ida-Virumaal Toilas ning juba sel laupäeval. Nagu Peipsi
äärsete maakondade laulupidude puhul kombeks, pakuvad seal vahepalu ka tantsurühmad. Nii saab mõnigi Jõgevamaa rühm esineda kolm nädalavahetust järjest: suur hulk maakonna tantsurahvast oli ju koos ka ülemöödunud laupäeval Jõgeva linna päevade raames peetud nn pika laua peol. Tuleval pühapäeval jätkub pikk pidude rida Tabiveres peetava memme-taadi suvepeoga.
RIINA MÄGI
