Pardid on saanud Põltsamaal üsna tavalisteks linnalindudeks, paljud pardipered jäävad siia ka talvituma. Tänavu üllatas põltsamaalasi aga julge sinikaelpart, kes valis poegade haudumiseks Suure silla kohal rippuva lilleampli.
“Harukordne ja huvitav, et pardiema valis pesapaigaks linna ühe käidavama ja sõidetavama koha. Põltsamaal on pardid linnaeluga juba niivõrd harjunud ja julged. Kui kirikla lähedal jalakäijate silla juures seisatad, paterdab mõni part su juurde ja tonksab nokaga jalale, nagu andes märku, et mida sa mulle saia või leiba andmata siin ikka passid. Talvel on seal üle poolesaja pardi, nende hulgas ka üks lumivalge kuuega lind. Asjatundjad ütlevad, et tegemist on isase sinikaelpardi albiinovormiga,” teadis rääkida põltsamaalane Väino. Kuigi ta jalutab üle silla peaaegu iga päev, märkas ta lillevaasis istuvat lindu alles hiljuti. Emapardi pruunikirju sulestik sulas nii hästi talveiluks amplitesse seatud sambliku ja kanarbiku värvusega kokku, et vagusi hauduv lind jäi paljudele teistelegi märkamatuks.
Pardipoeg kasvab kiiresti
Sinikaelpart on rändlind ja saabub meile üsna varakult, mõned paarid ja väikesed salgad juba märtsis. Ka sügisränne toimub neil järk-järgult, tavaliselt veidi aega enne veekogude kinnikülmumist. Enamik neist, kes meile talvituma ei jää, lendavad Läänemere lõunaossa või Põhjamere lahtiste vete piirkonda. Kirjanduse andmetel on part kõige arvukam Eestis pesitsev haneline. Ta on segatoiduline, sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid.
Pardid vallutasid kurepesa
“Parte on meil aastaringselt palju. Põltsamaa ja siinsed inimesed paistavad neile meeldivat, kuid näib, et kevadel on partidele pesitsusruum kitsaks jäänud. Ohutu pesapaiga otsimisega on linnud üllatavalt leidlikud: lisaks lilleamplile on nende päralt õige mitu pargipuu õõnsust, üks pardipere on pürginud oma pesaehitamisega aga õige kõrgele.
Autobaasi juures oleva toonekurepesa on nad juba mitu aastat kurgedelt üle löönud. Huvitav, kuidas nad oma pojad nii kõrgelt alla saavad. Ehk võtavad noka vahele nagu kurg konna või teevad õhulennu, poeg kukil,” oletas heakorraspetsialist Külliki Mattiisen.
Linnas on palju metsikut loodust
Põltsamaal on neli looduskaitsealust parki: Uue-Mõisa, Kördiööbiku, Vana-Mõisa ja Sõpruse. Tänavu on põhirõhk Vana-Mõisa pargi korrastamisel. “Koostasin projektid pargi kõnniteede ehitamiseks ja
Kuigi mõisapargis võeti maha üle viiesaja tüvemädanikku põdeva või kuivanud puu, ei torka silma, et sealt oleks midagi liiga palju kõrvaldatud. Pargile oleks vaja teha uus renoveerimise projekt ja uute puude istutamine põhjalikult läbi mõelda. Praegu rajab firma Vooremaa Teed olemasolevatele pargiteedele uut katet, pargiservas, jões ujuval kolmel lillesaarel ning haljasaladel õitsevad võõrasemad ja teised kevadlilled. Rooside- ja veinipealinn, ja mine tea, varsti ehk ka partide linn aina muutub. Kaunimaks ja puhtamaks.
ARDI KIVIMETS
