Esimese reaktsioonina tekib näituseruumi ukselt sisse vaadates tahtmine välisjalanõud ära võtta ? kõik väljapandu kokku mõjub kuidagi eriliselt puhta ja helgena. “Talvine aeg, sellepärast midagi niisugust õrna ja valget tahtsimegi välja panna,” kinnitab käsitööseltsi esinaine ja näituse mõtte algataja Anne Ütt. Tegelikult pandi plaan korraldada vabariigi aastapäeva auks näitus kolmes värvitoonis käsitöödest paika juba septembris, käsitööseltsi aastaplaani koostamise ajal. Kangaringi naised seadsid juba aegsasti valge ja sinise lõime üles ja pead panid tööle ka teised käsitöötegijad. Üleöö selline näitus juba ei sünni.
Linnast ja lähematest valdadest
“Akadeemiline, ilus, puhas ja karge,” iseloomustas näitust Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav, kes ühe lossihoovinaabrite esindajana avamisel viibis. Ilmselt võivad seda kinnitada kõik need, kes näitust külastada on jõudnud.
Näitusetööde täiskasvanud autoreid on sedakorda kolmekümne ringis. Enamik neist on Põltsamaa linnast, aga ka Põltsamaa vallast Kamarist, Lustiverest ja Neanurmest ning Pajusi vallast. Lisaks täiskasvanutele on rohkesti eri tehnikas töid Põltsamaa lasteaiast Tõruke. Lasteaiapere tehtu hakkabki saali sisenemisel kõigepealt silma. On nii õpetajate kui ka laste ühistöid ning ka nooremate ja vanemate kasvandike tehtut. “On siin alles huvitavaid asju!” ei väsi kangakudumisringi aktivistid Amanda Tuur ja Asta Evard, kes parasjagu näituse juures valves, imestamast. Kõigepealt jääb silm pidama viltimistehnikas suurel sini-mustal siilil. “Siil ajab karu pesast välja,” on selgituseks juurde kirjutatud. Samas tehnikas ja värvides on ka konnad. Leidlikke ja põnevaid asju on veelgi: kootud seinapilt “Rahvuskala räim”, lõngast meisterdatud sini-valge uss, heegeldatud seinapilt “Talvel?, marmoriseerimistehnikas kaardid, õrnad sini-valged lilled väikeses mustas vaasis ja raamis jne.
Amanda Tuurilt ja Asta Evardilt on aga seekordsel näitusel väljas telgedel kootud käterätikud ja linikud sisse kootud mustritega, linased ja imepeened tööd, mille tegemine naiste endi kulul on võrdlemisi aeganõudev. Ega ükski käsitööseltsi ettevõtmine ilma nende kaheta naljalt ei toimu ja näitustel võib nende töid alati näha. Kangaringis on mõlemad tegevad olnud juba aastakümneid.
Sallid, padjad, mänguasjad…
Vaatame Asta ja Amanda saatel huvitavaid viltimistehnikas salle ja peakatteid, Kamari naiste kootud kindaid, lapitehnikas vaipu, kotte ja patju, mitmesuguseid õrnu õlasalle jne. Viimased on nii seintele paigutatud kui ka puust mannekeenidel. On mitmes suuruses põrandavaipu, ikka kolmes toonis, kohati vaid erinevas varjundis. Näituse ainsad pehmed mänguasjad on Pajusi vallavanema Reet Alevi valmistatud.
Anne Üti sõnul on enamik töid spetsiaalselt selle näituse jaoks tehtud. Näituse kujundamisel oli abiks ka lapiringi juhendaja Eve Oro, kuigi lapitöid seekordsel näitusel just palju ei ole. Oma töödest on Põltsamaa käsitöötegijad aastas vähemalt korra näitusele ikka välja pannud. Siis on neid muidugi tunduvalt rohkem kui praegu. “Seekord tegime näituse lihtsalt varem ära, sest teema oli just selline,” ütleb Anne Ütt. Peale kohaliku rahva on lubanud näitust uudistama tulla ka mõned teised käsitööseltsid oma maakonnast ja Viljandimaalt. Üksteise tööd on ju ikka huvitav ja kasulik vaadata.
Põltsamaa lossihoovis asuv käsitööseltsi värkstuba kunagistes Tallinna Panga ruumides on avatud olnud läinud aasta oktoobrikuu keskpaigast alates. Ruumid andis seltsi käsutusse sihtasutus Põltsamaa Lossi Arendus. Nüüdseks on siin värkstoas korraldatud mitmesuguseid koolitusi ja õpitubasid. Üles on seatud mitmed kangasteljed. Ent mis eriti tähtis ? seltsil on nüüd koht, kus hoida oma vara. Ühe ruumi seintele on pandud erinevas tehnikas vaipu, siitkandi rahvarõivaseelikute kangast jne. Talletatud on ka mitmesuguseid endisaegseid käsitööks vajalikke esemeid. Ja muidugi on värkstoas koht ka Anne Üti koostatud seltsi kroonikatel ning uurimistöödel. Põltsamaa käsitööseltsile kui Eestis ühele omal alal tuntumale ja tegusamale on aja jooksul jagatud ju ka mitmesuguseid tunnus- ja aukirju ning neilgi on siin nüüd oma koht. Silma hakkab näiteks tänukiri ESTO päevadelt Riias, tunnuskiri minister Maret Maripuu allkirjaga, Paunvere väljanäituselt teenitud kiitusekiri ja palju muud.
Näitust “Sinine ja must ja valge” saab Põltsamaa lossihoovis asuvas värkstoas vaadata veel ka järgmisel nädalal, 25.-27. veebruarini.
VAIKE KÄOSAAR
