Raudteeületuskoha võimalike asukoha- ja ületusviisi variantide eskiisidega on võimalik tutvuda juuli algusest peale Jõgeva linnavalitsuses, linnaraamatukogu lugemissaalis ja linnavalitsuse internetileheküljel.
Lisaks leiab asjasthuvitatu ülevaate toimuvast internetiaadressil http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$7577, mida tuleb käsitleda projekteerija ettepanekutena ja lisainfona.
Hetkeseis teeb murelikuks, sest asukoha ja tüübi valik pidanuks juba ammu tehtud olema. Juuni lõpul jäid “sõelale” 3., 7. ja 9. variant. Aga millist varianti eskiisprojekti koostamiseks aluseks võtta? Üleöö (8. augustiks) ei valmi vist küll midagi, ka kõige parema tahtmise juures?
Kahetasandilise raudteeületuse asukoha ja tüübi valib tellija. Tellija otsustuse järel hangib projekteerija vajalikud uuringud (geoloogilised, liiklusalased, dendroloogilised jms) ning koostab maastikuarhitektuurset lahendust sisaldava ehitusprojekti.
Olukord hetkel
Jõgevat läbiv Tapa-Tartu raudtee jaotab linna kaheks linnaosaks. Linnaosade elanikud peavad kasutama ühendusteedeks kas raudteejaama juures asuvat jalakäijate ülekäigurada või sellest ca 800 m põhja pool asetseva Mustvee-Jõgeva-Õuna maanteeviadukti. Nimetatud lõigul on raudtee ületamine olnud Jõgeval probleemne ja eluohtlik aastakümneid.
Jõgeva raudteejaama juures asub seega linna ainuke jalakäijatele mõeldud raudteeületuskoht. Seegi on sageli suletud seisva(te) rongi(de)ga, mistõttu jalakäijad poevad nende alt läbi oma elu ohtu seades.
Jõgeva kui maakonnakeskuse transpordiprobleemid on elanikele tuntavad ka seetõttu, et raudteejaam ja autobussijaam asetsevad kahel pool raudteed.
Jõgeva linna arengu seisukohalt on linnaosade vaheliste ühendusteede vähesus üheks peamiseks pidurdavaks teguriks.
Ülekäigu koht
Vastavalt projekteerimisülesandele peab uus kahetasandiline raudteeületuskoht tagama jalakäijate ohutu raudteeületuse. Leevendamaks Jõgeva linnaosade eraldatust, sest puudub linnaosade-vaheline liiklusskeem ja linna läbiv pikisuunaline peatänav/liiklusmagistraal, esitab projekteerija raudteeületuse asukohaks 10 varianti koos tehnilise lahenduse tüübiga:
jalakäijate sild
jalakäijate tunnel
jalakäijate ülekäiku võimaldav autotunnel.
Projekteerija eeldab, et ainult jalakäijatele mõeldud kahetasandilise raudteeületuskoha valiku puhul rajatakse tulevikus samalaadne ületuskoht suuregabariidiliste autode tarvis.
Raudteeületuskoht ei pea olema vahetult raudteejaamas, vaid valdavale osale raudtee ületajatele-liiklejatele sobivas kohas. Nende kontsentreerimine raudteejaama peab olema põhjendatud.
Vertikaallahenduse variantidena esitatakse valik tunnelitest ja jalakäijate sildadest.
Jalakäijate tunneli ehk kergliiklustunneli rajamissügavus ? liiklustee madalam punkt on 4,1m allpool raudteed (relsi pealt). Tunneli pikisuunaliste panduste pikkus 70 meetrit, tunneli põiksuunalise trepi (treppide) astmete arv 30..32.
Tunnelit läbiva liiklustee laius on 4 meetrit. Teenindusseadmete maksimaalne kõrgus 2 meetrit.
Jalakäijate ja autode ehk sõiduautotunnel. Sõidutee rajamissügavus on 5,8 meetrit (raudtee all), autotee kõrval olevate jalakäijate-jalgratturite ühisteede maksimaalne sügavus kuni 5,3 meetrit.
Autode liikluseks on kaks 3 meetri laiust (kõrgus 4,0 m) rada. Jalakäijate-jalgratturite liikluseks kavandatakse kaks 1,8 meetri laiust teed. Autode kallakteede pikkus aŽ100 meetrit.
Jalakäijate-jalgratturite kallakteed umbes 80..90 meetrit, jalakäijate põiksuunalised trepid 40 astmega.
Projekteerimisnormidega määratud koormusmudeli tingimuste täitmiseks on olemasolevates tingimustes sobivaim ehitada jalakäijate tunnel terasprofiil-truubina ja autotunnel terasprofiil-karp-tunnelina monteeritaval raudbetoonvundamendil. Olemasolevad geoloogilised tingimused rahuldavad nõutava kandevõime. Terastruup-lahendus annab optimaalse ehituskestuse ja ehitusmaksumuse.
Tsingitud terasprofiilkonstruktsioon-tunnelid ei vaja oma ekspluatatsiooni kestel hooldusremonti. Kasutusiga vähemalt 80 aastat.
Sillavariandid
Jalakäijate kahetasandiliseks raudteeületuse lahendiks võib olla kergliiklussild. On välja pakkuda kaks asukohavarianti:
Sild ehitatakse monteeritava teraskonstruktsioonina. Jalakäijate silla (ava) vähim kõrgus raudteest (relsi pealt) on 5,9meetrit.
Pandused ehk kallakteed kaldega i=6 protsenti. Kummagi panduse pikkus umbes 120meetrit, trepiastmete arv 50..55.
Linnasisese kahetasandilise jalakäijate ja autotranspordi raudteeületuse korraldamine loob eelduse linna ida-lääne suunalise läbiva liiklusarteri loomiseks.
Käesoleva ülevaate koostamisel olen kasutanud OÜ EstKONSULT poolt koostatava projekti versioone. Ettepanekud projekteerijale palun saata aadressil ablankin@hot.ee (ka eelmainitud internetileheküljelt Response subject-ga). Ükski ettepanek ei jää vastuseta.
AVO BLANKIN,
OÜ EstKONSULT lepinguline töötaja
