Siisik hoiab Kodavere kihelkonna kultuuripärandit

Juubelikontserti alustas Pala memmede rahvatantsurühm Kodavere kihelkonna tantsuga ?Siisik”, mille järgi kollektiiv omal ajal endale ka nime valis.

“Meie nimetantsu, mis loodud üsna ammu, tutvustab Ullo Toomi oma rahvatantsude raamatu esimestel lehekülgedel,” märkis rühma juhendaja, kauaaegne kooliõpetaja Silvia Huononen. “Kokku on meil repertuaaris arvatavasti üle poolesaja tantsu, nende hulgas on kodukihelkonna päritolu ka “Kodavere kadrill,” ütles rahvatantsuõpetaja, kes on ka ise mitme tantsu, näiteks “Armsa kodutalu” ning “Mere ja tüdruku” autor. “Valin mõne viisi ja vaatan, millised sammud sellega kokku sobivad,” selgitas ta.

Kanderaketid

Siisiku memmede esimene juhendaja, kunagine Pala kooli direktor Laine Raja meenutas:

“Mõte tantsurühma loomiseks tekkis taidlushuvilistel naistel paarkümmend aastat tagasi toimunud Pala kooli aastapäevapeol ja vilistlaste kokkutulekul. Et mul pensionile jäämise tõttu rohkem vaba aega jäi, nõustusin ettepanekuga hakata rühma juhendama. Kuigi kodudes tuli enamikel naistel täita perenaise kohustusi ja tuli hoolitseda ka loomade eest, keda tol ajal majapidamistes palju peeti, jätkus aega ka tantsimiseks. Palju abi oli ka “kanderakettidest”. Nii kutsusime mehi, kes oma kaasad autodega proovidele sõidutasid. Tublisti toetas meid ka Pala kolhoosi pensionäride nõukogu esimees Valter Paloots.”

Laine Raja hoolitses ka selle eest, et Siisiku naised endale Kodavere kihelkonna rahvarõivad said. “Selliseid valgeid rõivaid kandsid Kodavere naised vanasti pidupäevadel,” rääkis Laine Raja ja jutustas, et samad riided olid tantsunaistel seljas ka siis, kui Kodaveres Vabadussõja mälestuskivi avati ja meie kandis esmakordselt sini-must- valged lipud välja toodi.

“Praegu tantsib Siisiku rühmas neliteist naist. Alates asutamisest on jalga keerutamas Silvia Pruel. Püüame ikka võimalikult paljudel kultuuriüritustel osaleda: oleme esinenud suurtel tantsupidudel, Peipsiäärsete maakondade ja Jõgevamaa rahvatantsupidudel, memme-taadi suvepidudel, kihelkonnapäevadel ning paljudel külapidudel,” rääkis tantsurühma juhendaja Silvia Huononen.

Nooruslikud ja õpihimulised

Juubilare õnnitles Jõgeva maavanem Aivar Kokk, kes märkis, et Pala tantsumemmed on esinenud ka Kalevipoja Kala- ja Veefestivalil. Maavanem kinkis Silvia Huononenile Jõgevamaa sümboolikaga suveniirpõlle ja kostitas pidulisi Kalevipoja kompvekkidega. Eakate rahvatantsijate olulist rolli ümbruskonna kultuurielus toonitas Pala vallavanem Kalev Kurs.

“Siisik paistab silma eriliselt tugeva koostegemise sära poolest, millest neil kunagi puudust pole. Kiitust väärib ka Silvia Huononeni tahe ja oskus ise tantse luua. Viimased kolm Jõgevamaa rahvatanstupidu on teoks saanud Pala kooli staadionil ja “Siisik ” on tublisti kaasa löönud ka nende pidude organiseerimisel,” ütles maakonna rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt. Ta kinkis tantsurühmale Rahvakultuuri Aastaraamatu, milles mitmed leheküljed pühendatud ka Jõgevamaa kultuurielule.

“Siisiku tantsijad on kõik väga tublid, nooruslikud ja õpihimulised ning oskavad nii enda kui ka teiste jaoks elurõõmu luua,” iseloomustas tantsurühma Pala valla kultuurijuht Margit Soieva.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus