Siimusti raamatukogus saab vaadata rahvusarhiivis koostatud näitust „Maakondade ja linnade sümboolika 1920–1940”.
Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov märkis, et kuigi enamik Teise maailmasõja-eelse Eesti omavalitsusi pooldas oma vapi loomist, toimus nende kasutuselevõtt väga aeglaselt. „Otsustavaks sai 1935–1936. aastal suure ühtlustava töö teinud siseministeeriumi juures tegutsenud komisjon. Nii sai mõnigi maakond päris uue vapi. Kõik vapid kinnitati 5. veebruaril 1937. Aktiivselt tegutseti ka maakondade ühtsete lippude loomisel. Lipud kinnitati 7. augustil 1939. Eriti huvitav on külastajatel vaadata Petseri maakonna vappi, sest seda maakonda tänases Eesti riigis pole,” arvas Mihhailov.
Näitusel saab vaadata Tallinna, Tartu ja teiste vanemate linnade vappe. Mihhailovi sõnul oli olukord keerulisem pärast 1917. aastat asutatud linnade sümboolika loomisel. „Mitmes paigas korraldati osavõtjaterohkeid avalikke konkursse. Mõnel pool kiideti heaks siseministeeriumi poolt esitatud kavandid. 1939 vormistati siseministeeriumis kõiki linnade vappide ja lippude kavandid. Vahepeal algas aga okupatsioonide aeg ja vastava sümboolika kinnitamiseni jõuti alles pärast kohalike omavalitsuste taastamist taasiseseisvas Eesti Vabariigis 1990. aastate algul,” rääkis raamatukogu juhataja.
Näituse maakondade ja linnade sümboolikast on koostanud rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna arhivaar Liivi Uuet ja kujundanud Sindy Püssa.
Jaan Lukas
