Eeva Niinivaara kodutalu kohale aastaid tagasi paigaldatud mälestuskivi sai natuke rohkem kui aasta eest uue asukoha tema nime kandvas pargis, tööstusmaastiku alla jäänud sünnikodust vaid õige pisut eemal. Nüüdseks on parki istutatud juba päris palju tuntud isikute nimelisi puid, rajatud jalgteid ning puude istutamine jätkub tulevikuski. Kujunevas pargis on Siimusti kuulsaima tütre sünnikodu tähistav kivi aukohal. Kuigi asukoht pole mitte just kunagise kodumaja kohal, on kivi ometi pärit kunagise Pälluri talu maadelt. Üleeile peatus pargis selle kivi juures suuri ja väikesi nii Siimustist kui ka mujaltki, et asetada mälestuskimp ja süüdata küünlad.
Nähtavad ja nähtamatud sidemed
Eeva Niinivaara sündis Siimustis 21. detsembril 1901. aastal. Detsembrikuus tema sünnipäeva paiku on siin peetud viimastel aastatel ka tema mälestustundi. Tänavune, viies mälestustund pärast Eeva Niinivaara igavikuteele lahkumist, kujunes mõjuvatel põhjustel sünniaastapäevast üksjagu varasemale ajale, oli aga südamest pühendatud siiski temale.
Nagu ikka, meenutas raamatukokku kogunenud rahvale Eeva Niinivaara elukäiku ja ta perekonna lugu raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov. Põlistel siimustilastel on see teada, sest nii nagu ei katkestanud Pälluri talutütar selle paigaga oma sidemeid, nii on tema nimigi siin au sees hoitud. Tuleviku ja laste pärast tasub aga alati kõike taas meelde tuletada. On ju Eeva Niinivaara lapsepõlveaegadest ja kodust alguse saanud need püsiväärtused, millele rajanes tema edasine elutöö nii Eestis kui Soomes ja mis kujundas kunagisest siimustilasest hinnatud ja olulise inimese mõlema maa jaoks. Oma mälestustes on ta ülimaks pidanud aga inimestevahelisi suhteid, nähtavaid ja nähtamatuid sidemeid ning olnud eelkõige ise nende looja ja hoidja.
Pälluri talust pärit Anna ja Karl Pedriksi tütrest, kellel Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ilmnes annet nii kunsti, kirjanduse kui ka klaverimängu peale, sai hiljem üliõpilane Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, mille järel asus ta tööle Võru Õpetajate Seminaris ning hingega osalema eesti vaimuelus. Abiellumine soomlase Martti Niinivaaraga määras suuresti Eeva edasise elu. Elutööks saigi eesti keele ja kirjanduse lektori amet Helsingi Ülikoolis, mille kõrval ja mille käigus kujunes kõige väärtuslikumaks ühtlasi eesti keele ja kultuuri vahendamine Soomes, kahe maa vaheliste inimlike sidemete sõlmimine. Ennekõike meenutatakse teda tõepoolest kui inimlike väärtuste kandjat, hoidjat ja edasiviijat.
Siimusti ja Helsingi
Kui mõtted olnuks nähtavad, võinuks ühe väikese Eestimaa paiga Siimusti ja Soome pealinna Helsingi vahel tõepoolest olla üks tugevatest taladest sild. Eestimaale jäänud omaste traagika, isa rajatud Siimusti kalmistu, kus puhkavad kallid inimesed, lapsepõlverajad, millele pühendatud hulga ilusaid luuletusi. 1996. aastal asutas Eeva Niinivaara oma nimelise stipendiumi, mida Siimusti kandist pärit noorte humanitaarõpingute toetuseks anti Soome Instituudi vahendusel aastatel 1997 – 2001 välja kokku üheteistkümnele Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilasele.
Üleeilsele Eeva Niinivaarale pühendatud mälestustunnile Siimustis ei saanud seekord kahjuks tulla tema praegu Eestis elav ainus lähisugulane vennatütar Maret Terav Väike-Maarjast, kuigi ta varem igal aastal koos abikaasa Helgoga kohal on olnud. Tiina Mihhailov luges aga kokkutulnutele ette Maret Terava tervituskirja, millega ta südamlikult Siimusti rahva poole pöördus. Siimusti Lasteaed-Algkooli juhataja Kaja Reimann soovis, et selle väikese maa-algkooli praegused lapsed hoiaksid oma sidet koduga ja kodukooliga, nagu seda tegi Eeva Niinivaara.
Põlevad küünlad käes, ilmusid lindilt kostva flöödimuusika saatel raamaturiiulite vahelt Eeva Niinivaara luulet lugema Kiigemetsa kooli õpetajad Merje Talistu, Tiia Õun, Merily Allingu, Ingrid Persmann ja Eilike Salundi. Kui luuletused loetud, sai lauale luuletuste autori pildi juurde küünaldest ilus kaar justkui tänupärg kirjutajale ja tõelisele selle paiga patrioodile.
Eeloleval kevadel emadepäeva paiku plaanitseb Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov korraldada Eeva Niinivaarale pühendatud omaloominguliste luuletuste kirjutamise võistluse valla koolide lastele pealkirja all “Minu armas ema”. Järgmise aasta detsembrikuist Eeva Niinivaarale pühendatud mälestustundi peetakse juba tema 105. sünniaastapäeva puhul.
VAIKE KÄOSAAR