Siimusti raamatukogu ruumides on praegu sisustamisel Eeva Niinivaara tuba, mis loodetavasti avatakse juba järgmisel kuul. Selles toas jäädvustatakse mälestust siitkandi tuntuimast inimesest ning ilmselt hakatakse edaspidi korraldama ka kohtumis- ja puhkeõhtuid.
“Nüüd on asjad nii kaugel, et tuleb minna ainult edasi,” ütleb Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov, kes viimasel ajal kõik oma vabad hetked on Eeva Niinivaara toa sisseseadmisele pühendanud. Seintel on mitmeid raamitud pilte, vitriinides ilmet võtmas väljapanekud, üks kujutamas Eeva Niinivaara Siimusti lapsepõlvekodu Pällurit, teine tema elu Soome-perioodi ning kolmas sidemeid Siimustiga. Kui jõuavad kohale mõned olulised mööbliesemed, sealhulgas televiisor, mis annab võimaluse vaadata Eeva Niinivaarast tehtud videofilmi, võib ettevalmistused toa avamiseks õige varsti lõppenuks lugeda.
Eeva Niinivaara vaimus
Eeva Niinivaara (sündinud Pedriks), keeleteadlane ja luuletaja, kauaaegne Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor ning üks olulisemaid kultuuri ja keele vahendajaid Eesti ja Soome vahel, sündis Siimustis Pälluri talus 21. detsembril 1901 ning suri 29. oktoobril 2000. aastal Helsingis. 1996. aastal, oma 95. sünnipäeval, asutas ta omanimelise stipendiumi, toetamaks sünnikodu kandist Siimustist pärit noori keeleõpingutes. Aastatel 1997 ? 2001 anti Soome Instituudi vahendusel kokku välja üheksa stipendiumi ja kaks preemiat. Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailovi algatusel peetakse iga aasta detsembrikuus Eeva Niinivaara mälestustundi, ümmargusemate tähtpäevade puhul on korraldatud aga kirjanduskonverentse Eestimaa tuntumate keeleinimeste osavõtul, seda nii Eeva Niinivaara eluajal kui ka pärast tema surma. Head sidemed on kujunenud nii Soome suursaatkonna kui ka Soome Instituudiga Eestis. Traditsiooniks on saanud Eeva Niinivaarale pühendatud kevadised Jõgeva valla ja linna koolilaste omaloomingukonkursid, mille algatajaks ja organisaatoriks on samuti kohalik raamatukogu. Tänavu 26. mail peetakse omaloomingukonkurssi ja sellele järgnevat omaloomingupäeva juba viiendat korda. Ligemale neli aastat on möödas ka sellest, kui Vooremaa päeva raames avati Siimustis Eeva Niinivaara park, kuhu nüüdseks on ümber paigaldatud ka tema sünnikodu tähistav kivi.
Algus tehtud, palju veel ees
Eeva Niinivaara tuba on Tiina Mihhailovil mõttes mõlkunud ammu. Materjali on ta kogunud aga juba aastaid, ikka silme ees siht see kõik ühte koondada. Selle nimel on ta otsinud kontakti paljude inimestega nii Eestis kui ka üle lahe, käinud uurimas arhiivides ja kirjandusmuuseumis. Selle tulemusena on kujunenud mitmeid väärtuslikke kontakte ning saadud tulevase toa jaoks ka hulga haruldasi fotosid.
Kuigi toetuse saamiseks toa sisseseadmiseks kirjutas Tiina Mihhailov projekte mitmetesse fondidesse, on tema ettevõtmise ainsaks toetajaks siiski vaid Jõgeva vald. Valla rahaga on tehtud kunagise EPT kontoriruumis remont ja muretsetud mööblit.
“Kui see tuba valmis on ja toimima hakkab, siis võin öelda küll, et üks mu elutöid on tehtud,” ütleb Tiina. Samas tunnistab ta, et toa avamine iseenesest tähendab tegelikult seda, et asi on käima lükatud ja ees seisab veel päris palju. Õieti on kõik see jätkuv protsess, mis ilmselt ei lõpe kunagi. Kavas on ühendust võtta veel Tuglase seltsiga Soomes, Helsingi Ülikooli eesti keele õppetooliga jne. Võib-olla saab kunagi nii Eeva Niinivaara tuba, sünnikodu mälestuskivi kui ka tema isa Karl Pedriksi asutatud Siimusti kalmistu lülitatud Siimustit tutvustavasse turismimarsruutigi.
Esimest korda vanaema kodupaigas
Eeva Niinivaarale pühendatud ettevõtmised on Tiina Mihhailovi kokku viinud tema lähedaste ja tuttavatega. Möödunud suvel käis esimest korda elus oma vanaema kodupaigas Pekka Niinivaara, Eeva ainsa poja Seppo poeg, kes töötab Soomes Jamaha firma tegevdirektorina. Pekka Niinivaara tunnistas, et erilist vajadust tundis ta siinseid paiku vaatama tulla pärast seda, kui oli läbi lugenud vanaema mälestusteraamatu “Üha paistab sama päike” nii soome kui ka eesti keeles. Mõlemas keeles lugemine olevat olulisel määral kaasa aidanud ka eesti keele omandamisele. Edasine suhtlemine ongi kujunenud eesti keeles. Pekka Niinivaara saatis ka pildi 12. detsembrist 1996, millel tema vanaema on vastu võtmas talle määratud Valgetähe III klassi teenetemärki tollaselt suursaadikult Jaak Jõerüüdilt. See foto, mille Tiina nüüd suurendada lasknud, on olemasolevatele väärtuslikuks täienduseks. Ühtlasi on Pekka Niinivaara lubanud tulla kevadisele omaloomingupäevale, kuhu on oodata ka omal ajal Eeva Niinivaaraga heades sidemetes olnud kirjanikepaari Helga ja Enn Nõu, kellelt on samuti õnnestunud mitmeid pilte saada. Huvitavaid pilte on toonud ka siimustilane Georgi Kopas, kes lapsena ise on Eeva Niinivaara sünnimajas elanud. Oluline osa fotodest on aga pärit Eeva Niinivaara Väike-Maarjas elavalt vennatütrelt Maret Teravalt, kellel on Tiina Mihhailoviga juba aastaid olnud tihedad sidemed ja kes Siimustis päris sageli käib. “Elus mängivad mõnikord oma osa ka kokkusattumised. Nagu selgus, olid Maret Terav ja minu ema küüditatutena Siberis ühes külas,” ütleb Tiina.
Praegu tunneb Tiina Mihhailov Eeva Niinivaara toa sisseseadmisel kõige enam puudust just ajastut iseloomustavatest väikestest esemetest. Vahest on keegi nõus midagi sellist annetama. Eriti teretulnud on muidugi kõik Siimusti või Pälluri taluga seonduv.
VAIKE KÄOSAAR
