Sügisjooks ja matk kujutab üht osa Eesti Eriolümpiast, mille käigus on sportlikke ettevõtmisi ka teistes Eesti paikades. Et Siimusti metsades on mõnusad jooksurajad ning traditsiooni kohaselt on matk ja sügisjooks samal päeval, siis tullaksegi ikka ja jälle Siimustisse kokku.
Rohkem kui varem
Spordipäeva pidulikuks avamiseks rivistuti nagu eelnevatelgi aastatel Kiigemetsa kooli esisele platsile. Seekord oli aga osalejaid rohkem kui kunagi varem. Lipu heiskamise järel tervitas jooksjaid ja matkajaid Kiigemetsa kooli direktor Janne Vilms. “Loodan, et keegi ei kurvasta, kui ta just esikohale ei tule. Kõik, kes osa võtavad, väärivad tunnustamist,” tuletas ta meelde eriolümpia läbivat mõtet, et tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt.
Seejärel selgitas kooli huvijuht Merje Talistu lähemalt päevaplaani ning juhatas jooksjad eesotsas võistluste peakohtuniku õpetaja Liidia Dubrovinaga koolimaja taha jooksuradadele ning matkajad koos õpetaja Piret Tepaskindiga Kassinurme mägede poole teele.
Et osalejaid tuleb varasemate aastatega võrreldes enam, seda näitas juba eelregistreerimine. Lisaks seni osalenud koolidele ja mõningatele erihooldekodudele oli ka uustulnukaid nagu Kaare kool Viljandist ja Maarja küla noored Põlvamaalt. Nii oli võistlejaid ja matkajaid mitte ainult erinevatest paikadest, vaid ka väga erinevas vanuses alates seitsmendast eluaastast kuni täiskasvanuteni. Seepärast tuli jooksuvõistlust koguni neljateistkümnes vanusegrupis pidada.
Siimusti metsa jooksurajad on kui krossijooksuks loodud ja nagu võistlejad ning kohtunikud teavad, pakuvad omajagu koormust, eriti pikemal distantsil. Kehalise kasvatuse tundides said rajad enne võistluspäeva ka põhjalikult ette valmistatud ja puhastatud. Eriti kiideti üheksanda klassi noormeest Gustav Rannametsa, keda koguni oma kooli rajameistriks nimetatakse.
Kohtunikena asusid ametisse Eha Lindus, Maire Ranniste, Piret Hobolainen, Erika Sander ja Pille Simmulmann, protokollitoimkonda kuulusid Kalju Jõgi, Hilja Simson, Tuijo Küüts ja Meedi Ümar. “Selle üritusega on tegelikult seotud kogu meie kooli pere ja ettevalmistusi tuleb alustada juba päris aegsasti,” tunnistas kooli huvijuht Merje Talistu, kes ütles ennast koos Kairi Merimaaga olevat võistluste abitoimkonna liikmed ehk jooksupoisid.
Hiis, kultusekivi, legendid…
Sel ajal, kui võistlejad koolimaja taga starti minema asutasid, alustas ülejäänud seltskond bussidega teekonda Kassinurme mägedesse, piknikukorvid kaasas. Matkajate teejuht oli Piret Tepaskind, aga iga lasterühma saatnud õpetaja jaoks oli Kiigemetsa kooli pere koostanud ka Kassinurme mägesid, selle ajalugu, legende ja tänapäeva tutvustava lehe, et nad saaksid selle abil lastele asju paremini lahti seletada. Ei oskaks ju meistki, täiskasvanutest, igaüks lausa hoobilt vastata, mida kujutab endast hiis, kultusekivi, kes on larparid või mida see Kalevipoeg legendi järgi õieti Kassinurmes tegi.
Pärastlõunaks olid matkajad Kassinurmest tagasi ning võistlused jooksuradadel lõppenud. Siis asusid õpetajad nõu pidama ja lapsed diskole. Päev lõpetati üheskoos pidulikult spordisaalis, kus võitjatele jagati diplomeid ning Kiigemetsa kooli laste valmistatud keraamilisi medaleid.
VAIKE KÄOSAAR
