|
|
Möödunud nädalal esitleti Jõgeva vallavalitsuses Siimusti liivamaardlale kavandatava kolmanda, pea viiekümne hektari suuruse liivakarjääri rajamise keskkonnamõjude hindamise (KMH) tulemusi. </span> |
Taotluse uue kaevandusala avamiseks esitas Keskkonnaametile OÜ Sandpit. Planeeritava mäeeraldise suuruseks on 24,36 hektarit ning mäeeraldise teenindusmaa suuruseks 24,59 hektarit. Kuna tegevusala ületab 25 hektarit, siis on tarvis enne kaevandusloa väljaandmist hinnata kaevandamise keskkonnamõjusid, mille viis läbi OÜ Eesti Geoloogiainstituudi ekspert Ain Põldvere.
Geoloogiainstituudi ekspert selgitas, et uue kaevandusala avamisega seal piirkonnas midagi erakordset ei sünni. Siimusti liivamaardlal on kaevandustegevus käinud juba 1950. aastatest alates, seega on kaevandamine kui protsess ümberkaudsetele elanikele tuttav.
Ligi viiekümne hektari suuruse kaevandusala avamine on vajalik seetõttu, et lähiaastatel lõpevad nii mõnegi praegu Siimusti maardlal oleva karjääri kaevandamisload. OÜ Sandpit taotleb uue kaevandusala avamisega tegevusluba viieteistkümneks aastaks. Ettevõtte juht Märt Maurer selgitas, et kaevandustegevuse jätkamine Siimusti maardlal annab võimaluse tuua lähedal asuvateks teedeehitusteks täiteliiv kohale lähedalt, mis tuleb tunduvalt odavam.
Liiva kaevandatakse maksimaalselt põhjaveetasemeni
KMH tulemustest selgus, et uue kaevandusala avamine loodusele erilist ohtu ei kujuta. Ain Põldvere selgitas, et uue kaevandusala avamine ei muuda eriti ka ümberkaudsete elanike igapäevaelu. “Seal ei kaevandata kruusa, vaid liiva, mille laadimisega ei kaasne eriti suurt lärmi. Tuleb veoauto, laadur paneb kopaga koorma peale ning auto sõidab minema. Ei mingit suurte kivide lõhkumist ja kruusa pesemist,” kinnitas Põldvere.
Siiski on nii mõnedki kohalikud elanikud uue kaevandamisala rajamise vastu. Galina Lehtsalu, kelle krunt jääb kaevandusalade lähedale, kurtis, et igal aastal kõigub nende ja naabrite kaevudes veetase väga olulisel määral. Kas veetaseme kõikumine kaevandustegevusega otseselt seotud on, ei saanud Lehtsalu sajaprotsendilise kindlusega väita, kuid siiski oli ta kindel, et selle üheks põhjustajaks on kaevandustegevus.
Geoloogiaekspert Ain Põldvere väitis, et kaevandustegevus ei tohiks kaevude veetaset mõjutada, sest liiva kaevandatakse maksimaalselt põhjaveetasemeni, sügavamalt kaevandamisele järgnevad üsna karmid trahvid.
Kaevandus segab puhkeala rajamist
Veel üks põhjus, miks kaevandustegevusele kohapeal vastu ollakse, on Siimusti lauluväljak ja seda ümbritsev maastikukaitseala, mis puutub taotletava kaevandusala servaga kokku. Enim kahju on elanikel sellest, et möödunud aasta mais sai lauluväljaku plats talgute käigus ühiselt korda tehtud. Kuna ühe päeva jaoks oli tööd palju, läksid nii mõnedki talgulised platsi koristama ka veel järgmisel päeval.
Korrastamise käigus jagasid kõik talgulised üksmeelselt arvamust, et maastikukaitseala võiks lõplikult korda teha ja seda saaksid Jõgeva valla ning ka linna elanikud kasutada puhkealana, kus talvel käia suusatamas, suvel matkamas. Talgutöödel kaasa löönud Karin Petersoni arvates võiks Siimusti lauluväljakul korraldada kontserte ja muid vabaõhuüritusi. “Koht on ideaalne, linnale lähedal ning ümbrus on ilus,” selgitas Peterson. Siiski kardavad puhkeala idee eest võitlejad, et kaevandusala laiendamine planeeritud määral võib puhkeala rajamise plaani kihva keerata. “Kes sooviks metsas jalutada või kontserti kuulata, kui mõne meetri kaugusel käib lärmakas kaevandustegevus,” selgitas Galina, kes lisas, et kavatseb vajadusel allkirjade kogumisega välja uurida, kui palju on tal kohalike elanike hulgas mõttekaaslasi.
Keskkonnamõjude hindamise tulemused vaadatakse veel geoloogiainstituudis üle ning esitatakse keskkonnaametile käesoleva aasta sügisel. Aasta lõpuks otsustab keskkonnaamet, kas anda osaühingule Sandpit kaevandamisluba või mitte.
i
EILI KOITLA
