Siimusti lasteaed-algkooli projekt „Toitumise ja liikumise mõju lapse arengule ja käitumisele“ sai rahastuse SA Innove vahendusel Euroopa Sotsiaalfondist taotlusvooru „Õpetajate ja haridusasutuse juhtide koolitus“ kaudu. Projektikulude kogumaksumuseks oli 4991 eurot ning projekti toimumise perioodiks kujunes ajavahemik selle aasta 1. veebruarist 31. detsembrini.
Projekti eesmärgiks oli lasteaia meeskonna eesmärgistatud koolitamine nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste arendamise kaudu. Projekt toetas meeskonnasisese koostöö suurendamist üksteise toetamise kaudu, mis tähendab, et tegutsetakse ühise eesmärgi nimel, ollakse avatud meeskonnaliikmed ning julged suhtlejad kõigi lasteasutuse huvigruppidega. Koolitusprojekt hõlmas organisatsioonile vajalike teemade käsitlemist ning kaasatud olid lasteaia kõigi valdkondade töötajad-juhtkond, tugispetsialistid, õpetajad, õpetajaabid ja kokad.
Praktilised liikumiskoolitused
Kevadel alustasime praktiliste liikumisalaste koolitustega, mida juhendas Jõgeva lasteaia Rohutirts liikumisõpetaja Tiia Veski. Õpetajal oli tohutu mängude ja mänguvahendite pagas.
Lasteaia Rohutirts saalis tegime mitmesuguseid rütmi- ja võimlemismänge, tähelepanu ja mälu arendavaid mänge, joonistamisega ja lihtsalt mänge ka mängulusti pärast. Õuemängude õppimine toimus augustis Siimusti lasteaia mänguväljakul, kus sai kasutada ära suurepärast looduslikku keskkonda.
Oktoobrikuus toimus lasteaiameeskonna kahepäevane koolitus Otepääl, kus koolitajateks olid toitumisnõustaja Tuuli Taimur, Tartu ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu ja füsioterapeut Mati Arend.
Nii lasteaias kui ka koolis oleme kohanud lapsi, kes on söögi suhtes valivad, kuid praktiliste tegevuste ja tehnikatega on võimalik lapse toitumist muuta. Näiteks anda lapsele võimalus ise toitu serveerida, toidu koostegemine lasteaiarühmas, maitsete õpetamine, degusteerimistunnid, meelte kool ja kokkamise kool. Väga olulist teavet saime laste tasakaalustatud toitumise, söömisharjumuste kujunemise ning ka söömishäirete kohta. Tasakaalustatud toitumise aluseks on õiged toiduvalikud ja kvaliteet, toidukordade regulaarsus ning vedeliku tarbimine. Lapsed peavad vett jooma rohkem kui täiskasvanud. Magusaga ei tohi last premeerida, magustoit on maitsenauding ning loomulik osa päevast.
Lasteaias ja koolis pakutakse magustoitu vaid supi kõrvale. Organismi kahjustab glükoosi-fruktoosi siirup, mida lisatakse magusatele jookidele ja maiustustele, samuti maitsetugevdaja E621. Eriti ehmatav oli teave, kui palju suhkrut sisaldavad poes müüdavad valmis magustoidud ja maiustused. Lapse päevane soovituslik suhkru kogus on 25 grammi, aga jogurtikreemis on 60 g, Coca Colas 48 g, pudingus 30 g, kohukeses 11 g.
Näksimine toidukordade vahel rikub söögiisu, mõjutab veresuhkru- ja energiataset ning sellega lapse tujukust ja koostöövalmidust.
Lihasjõu näitajad langemas
Füsioterapeut Mati Arend andis põhjaliku ülevaate tuginedes teaduslikele uuringutele laste ja noorte kehalisest aktiivsusest, selle mõjust tervisele ning kummutas mitmeid jõutreeninguga seotud müüte.
Üsna levinud on müüt, et noored ei tohi teha jõutreeningut või et jõutreening paneb kasvu kinni. Statistika andmetel noortel jõutõstjatel esineb vähe vigastusi. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab lisada lihas- ja jõutreeningut lastel ja noorukitel kehalise liikumise vormina. Seda enam, et viimased uuringud näitavad, et laste ja noorukite lihasjõu ja -võimsuse näitajad on langemas.
Televiisori, arvuti ja videomängude tegevusi üle kahe tunni päevas seostatakse madalama tervise ja heaoluga. 5–6-aastane laps peaks olema õues kehaliselt aktiivne vähemalt kolm tundi päevas, 7–13-aastane laps vähemalt üks tund päevas. Enne 4. eluaastat peaks lapse ekraaniaeg olema null.
Saime teada, et pallimäng on eelkooliealistele lastele kõige arendavam tegevus. Lapsel ja emal on sama kõnnimuster, lapse liikumisharjumused kujunevad vanemate eeskujul. Õues mängimine ennetab lühinägevust ning jooksmine ja hüppamine luude hõrenemist.
Maret Pihu koolitus oli jällegi väga praktiline ning suunatud liikumisharjumuste kujundamisele eelkoolieas. Lasteaias saamegi lapsed liikuma mõnusa ja huvitava liikumiskeskkonna loomise kaudu.
Viimane projekti õpiüritus toimus Tartu kutsehariduskeskuse õppeköögis, kus praktilise toiduvalmistamise töötoas valmistasime tervislikku toitu, mis sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele. Koolitajaks oli toitumisterapeut ja elamuskoolitaja Triin Muiste. Jagunesime kolmeks väiksemaks töörühmaks ning vastavalt retseptile asuti toitu valmistama. Esimene tiim valmistas selge leemega kalasupi, teine vale-lasanje ehk köögiviljavormi baklažaaniga ning kolmas värvilise tšiiamagustoidu.
Vahepeal jõudsime veel valmistada lehtkapsakrõpse ning mitmeid värskeid salateid. Toidu tegemise juures on väga oluline osa maitsestamisel, et ei liialdataks soola ja suhkruga. Alternatiiviks on himaalaja soola ning ohtra maitserohelise kasutamine.
Suhkru asemel kasutada näiteks mett, vahtrasiirupit või naturaalset vaniljet. Paari tunniga valmisid meie tiimides väga maitsvad toidud, mis lausa sulasid suus.
Projekti lõppedes tõdesime, et lasteaial on suur roll lapse toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ning ideid ja võimalusi selleks on nüüd tohutult. Meeskonnatöö on edasiviiv jõud ja tegelikult on meie töö lasteaias nii äge!
Kaja Reiman, Siimusti lasteaed-algkooli direktor, projektijuht
