Siimusti kortermajas on keeruline elada

Kolmandal korrusel elava Ülle Ausi sõnul  hakkas möödunud esmaspäeval  katus nende korteri kohal taas läbi tilkuma.. “Helistasin meie majavanemale Malle Reimanile ja palusin tal midagi ette võtta. Sain vastuseks, et see on minu, mitte tema probleem. Kuid selline olukord on meil siin juba viiendat aastat järjest,” rääkis Ülle Aus.

Korteriomaniku sõnul väidab majavanem, et hoone katus on terve ja korras. “Kuidas saab olla katus korras, kui vesi tilgub läbi, seinad hallitavad, tapeet koorub seintelt maha. Vesi jookseb seinapragude vahelt sisse, maja otsasein on katki. Igal pool on niiskus ja hallitus.” Majavanema poole pöördumisest pole kasu, sest ta ei reageeri helistamisele ega silmast-silma jutuajamisele. Ülle Ausi sõnul on ta püüdnud Malle Reimanile selgeks teha, et maja tuleb remontima hakata.

“Maja on vana, kehvas seisukorras ning igasugusteks ebameeldivateks üllatusteks tuleb valmis olla. Meil elab ühes toas puudega laps, kellel on veel  ka reuma. Me püüdsime tuba remontida, aga erilisi tulemusi see ei andnud,” kurtis Aus. Majaelanikel puudub info

Korteriperenaise sõnul ei saa ta täpselt arugi, kust vesi lisaks katusele täpsemalt sisse pääseb, kuid kõikjal valitsev hallitus ja niiskus ei saa olla põhjustatud ainult läbi tilkuvast katusest. Ülle Ausi sõnul oleks tarvis korteri välisseinu soojustama hakata, aga seda pole võimalik teha, sest seintes valitsev niiskus nulliks kogu selle töö tulemuse. Hoone seintesse on tekkinud juba päris suured praod ja neid tekib järjest juurde. Ühes toas hakkab lamp vooluvõrku lülitades niiskuse tõttu särisema.

Ülle Ausi sõnul on nad püüdnud omal algatusel majavanemat välja vahetada, kuid siiani pole see õnnestunud. Ta nentis, et kõigil majaelanikel pole selliseid probleeme nagu temal otsmises korteris ja seetõttu pole nad huvitatud maja korrastamisest ega selleks raha kulutamisest.

Majavanem pole neile esitanud ülevaadet korteriühistu rahalise seisu kohta, samuti ei kutsu ta kokku koosolekuid. Ülle Ausi sõnul puudub ülevaade ka sellest, kui palju on arve peal maja remontimiseks mõeldud raha. Majavanemale tehti ettepanek kasutada hoone probleemidega tegelemiseks halduri abi, kes oleks n-ö inimene väljastpoolt. Osa majarahvast pole aga majavanema väljavahetamisest huvitatud.

Eelmisel nädalal helistas Ülle Aus Jõgeva vallavalitsuse ehitusspetsialistile, et ta tuleks  ja hindaks selles majas valitsevat olukorda, kas sellises seisus hoones üldse elada võib. Paraku ei kuulu see hoone enam Jõgeva vallale ja seetõttu ei saa vald ka sellega seotud probleemides kaasa rääkida. Tema sõnul on kaalutud varianti, et tuua asju kontrollima audiitor, kes selgitaks välja tegeliku olukorra. Aus on soovitanud majavanemal oma ametist loobuda, kuid selle ettepaneku on Malle Reiman siiani tagasi lükanud. Ülle Ausi sõnul on senistel koosolekutel olnud alati protokollijaks üks majaelanik, kes ei kirjuta protokolli sisse neid probleeme, mis talle ei meeldi.

Ülle Ausi elukaaslase Ahti Vikati sõnul lubati kunagi hoone katlamaja umbes 50 000 Eesti krooni eest korda teha. Paraku polnud siis selleks raha ja nii soetati 10-11 soojuspumpa, mis läksid maksma umbes 200 000 Eesti krooni. Suuremate külmadeni köetigi maja soojuspumpade abil. Praeguse pakasega  Ausi korteri kohal olev katus läbi ei tilgu, sest vesi on katusepaneelide vahel jäätunud. Niipea aga, kui õhutemperatuur taas tõuseb, algab tilkumine uuesti.

“Maja, kus me elame, on ehitatud tuhapaneelidest, millest on praeguseks juba suured tükid välja tulnud. Meil on siin varsti teine Tallinna Marja kauplus, ehk mõned mäletavad veel selle traagilist varingut. Keegi ei oska kusagil nõu anda, mis me siin ette peaksime võtma. Seetõttu on meil esmaspäevaks kokku lepitud kohtumine juristiga. Paljusid teisi korteriomanikke need probleemid miskipärast ei huvita. Teiste kohal  ju katus läbi ei tilgu,” rääkis Ahti Vikat. 

Majavanemal elamu tulevik ebaselge

Majavanem Malle Reimani sõnul ei saa Ülle Aus aru, et maja tuleb kütta, et vesi keldris torudes ei külmuks. Ta rääkis, et alles mõne aasta eest oli Aus ise võlgnik, olles ise samal ajal korteriühistu juhatuse liige. Hiljem suudeti temalt võlgu olev summa kohtu kaudu välja nõuda.

Reimani väitel ei pea tema kui naisterahvas katusele ronima, kui sealt vett läbi tilgub, Ausil  on nii elukaaslane kui poeg ehitusmehed, kes võiksid ise katuse ära parandada. Selleks olevat tarvis katusele tekkinud pragudesse silikooni lasta. Firmat katuse remontimiseks tellida pole võimalik, sest majaelanikel on ühistu ees võlgnevusi.

“Piisab sellest, kui üks korter jätab raha maksmata, ja ongi ummikseis käes,” kurtis Malle Reiman. Maja korralikult kütta pole võimalik, sest mõnedes korterites on radiaatorid välja lõigatud. Ülle Ausiga samas püstakus elavas alumise korruse korteris on radiaatorid samuti välja võetud, kuid jäetud kraanid vahele panemata. Nüüd olevat esimese korruse korteris elavad inimesed sinna kraanid vahele pannud. Radiaatorid on välja võetud kolmes korteris, seetõttu on ühe trepikoja korterid praegu täielikult keskküttesüsteemist välja lülitatud ja teise trepikoja korterid saavad sooja osaliselt.

Malle Reimani sõnul ta eelmisel kolmapäeval katelt tööle pannes sellest majaelanikke ei informeerinud, sest esmalt oli vajalik selgust saada, kas see ikka normaalselt töötab. Alguses ilmneski, et veesurve hakkas katla käivitudes langema.  Nüüdseks on keskküte majas järel olnud umbes nädala ja majavanema arvates külma üle kurtmiseks põhjust olla ei tohiks. Tema alumise korruse korteris oli neljapäeva õhtul ja reede hommikul vaatamata väljas valitsevatele külmakraadidele 19-20 kraadi sooja.

Elanikel tuleb tasuda sooja eest 49 senti ruutmeetri kohta. Malle Reiman ütles, et jooksvalt suudab ta praeguste krõbedate külmakraadide juures maja soojavarustuse probleemi ajutiselt lahendada. Kuid pikemas perspektiivis on majavanema hinnangul tulevik küllalt tume, sest pangalaenu võlgades korteriühistule keegi ei anna. Ka oma raha pole keegi nõus mängu panema.

Korrastamist vajaks nii hoone fassaad kui ka katus. Kas ja millal see teoks võiks saada, ei tea praegu keegi.

i

TOOMAS REINPÕLD