Öelge kasvõi üks põhjus, miks eestimaalased peaksid minema 13. juunil Euroopa Parlamendi saadikuid valima?
«Euroopa Parlament on rohkem meie huvides, kui me praegu arvame. Just Europarlament võib järgmise viie aasta jooksul olla väga suur riikidevaheliste pingete maandaja ja vastuolude leevendaja. Kui mõned riigid omavahel midagi ka kokku lepivad, siis ei lasta neid kokkuleppeid niisama lihtsalt läbi. Selles ongi parlamendi tasakaalustav jõud. Ja see on kindlasti Eesti huvides.»
Kuidas uue koosseisuga Europarlament ja Euroopa Komisjon omavahel hakkama saavad?
«Usun, et saavad hakkama. Komisjon on ikkagi täitevorgan, kes natuke meenutab Euroopa Liidu valitsust, aga ta pole siiski 500 miljoni inimese valitsus.
Ettepanekud tulevad liikmesriikidelt Euroopa Komisjonile. Komisjonis hakkavad asjatundjad neid läbi töötama. Seaduseelnõusid ette valmistavad inimesed on seal oma ala tõelised professionaalid. Näiteks eelarve puhul antakse kõigepealt teoreetiline ülevaade, siis on analüüsitud erinevad seisukohti, toodud kommentaarid.
Kõik unustavad ära, et liikmesriigid on andnud tellimuse ja komisjon kui täitevvõim on selle välja töötanud. Ja kui komisjonist midagi tuleb, siis kõik arvavad, et bürokraadid on selle välja mõelnud, nüüd peame oma haridussüsteemi, tööturu vms ümber tegema. Parlament saab anda komisjonist tulnud ettepanekutele seaduse jõu.»
Nn vanad ja uued Euroopa Liidu liikmesriigid peavad kõigepealt ületama vastuolud ja hakkama koos tööle. Kuidas see võimalik oleks, kui kardetakse tööjõu vaba liikumist, investeeringute äravoolu teistesse riikidesse, illegaalset immigratsiooni jne, jne? Kuidas niisuguses olukorras on üldse võimalik koostööd teha?
«Kui otsustati, et Euroopas lastakse käiku ühisraha euro, oli skeptilisi arvamusi väga palju, isegi Rahvusvaheline Valuutafond oli selle projekti suhtes väga skeptiline. Jälgisin seda protsessi suure erialase ja inimliku huviga, et kuidas see kõik toimima hakkab. Aga ära tehti ja edukalt. Euro kehtestamine on väga hästi välja tulnud, ainult et reeglitest tuleb ka kinni pidada. Euro on väga tähtis Euroopa identiteedi jaoks.
Veel parem näide on Euroopa Liidu laienemine. Kui palju on tehtud kõikidele uutele tulevastele liikmesriikidele erandeid! Neid järeleandmisi ja mööndusi on ikka väga palju.
Senised liikmesriigid pidid ületama oma sisemise vastuseisu ja tegid väga palju, et laienemine toimuks.
Kui riikidel on nn lühema aja probleemid ? valitsuskoalitsioon läheb lõhki, ees ootavad valimised ?, siis taanduvad suured üleeuroopalised probleemid tagaplaanile. Euroopa peaks tooma pikaajalise perspektiivi. Kõik on tegelikult veendunud, et pikaajaline perspektiiv on õiglane ja hea, aga sellest on taktikalistel põhjustel riikide sees mõnikord raske kinni pidada.
Kui vaadata Euroopa Liidu ajalugu, siis ühisturu loomine, euro käibelevõtt ja laienemine on liidu jaoks ülisuured projektid ja need on teoks tehtud.
Edaspidigi pole mingit põhjust arvata, et uued liikmesriigid ei saa sellest aru. Ega uued riigid tule ainult oma asju ajama, nad näevad samuti suuremat perspektiivi.»
Kuidas annaks Euroopa majandust elavdada? Ameerika Ühendriigid on juba mõnda aega Euroopa Liidust edukamad, mida annaks sealt õppida?
«Tööturg tuleks ümber korraldada. Euroopa kannatab kibeda tööpuuduse all. Aga samas otsitakse medõdesid, ehitusmehi, IT-spetsialiste, teenindajaid hotellidesse ja restoranidesse jne, jne. Midagi on tõsiselt viltu, kui ühelt poolt on suur tööpuudus ja teisalt tööjõupuudus. Et tööjõud liiguks paindlikumalt, loodaks rohkem töökohti ? see on hädavajalik.
Võtmeküsimuseks on ka haridus. Just kõrghariduses lüüakse Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel suur vahe sisse. Kõrgharidus on praegu üks USA suuremaid ekspordiartikleid. Ka Eestist kipuvad noored maksku mis maksab Ameerika ülikoolidesse. Sest USA ülikooli diplom teeb üle maailma konkurentsivõimeliseks.
USA ja Euroopa ülikoolide vahel on suur konkurents, oma õppekavades on USA ülikoolid väga paindlikud, nende tööpoliitika on samuti paindlik. Neil pole raskusi värvata tööle väga häid õppejõude. Neil on vähem bürokraatiat ja rohkem erasektori raha.»
Saksamaa ja Rootsi valitsusjuhid on kritiseerinud Eesti madalaid makse, väites, et me peame oma makse ülespoole õgvendama. Kui põhjendatud on nende kriitika? Ilmselt võtame oma madalate maksudega neilt üksjagu investeeringuid ära.
«Sellele küsimusele vastasin ka Brüsselis. Kui meil on soodne investeerimiskliima ja me tõmbame neilt investeeringuid ära, siis mis on lahendus? Kas meie peaksime oma investeerimiskliima ebasoodsaks tegema või peaksid nemad oma investeerimiskliima soodsamaks tegema?
Taustaks: terve Euroopa investeerimiskliima on halvem kui Ameerika Ühendriikides. Lahendus pole teha nendes kohtades, kus investeeringuid juurde tõmmatakse, asju halvemaks. Selle vastusevariandiga jäädi ka Brüsselis rahule.»
Euroopa Komisjoni endine majandus- ja finantsküsimuste volinik Pedro Solbes lahkus Brüsselist Hispaania uude valitsusse. Kelle juures Te nüüd Brüsselis tööle hakkate?
“Solbese asemele tuleb hispaanlane Joaquin Almunia, endine Hispaania sotsialistide
peasekretär, minister ja veel paljude ametite ja tiitlitega mees. Ta on tegelenud rohkem sotsiaalpoliitikaga ja tahtvat jääda ka sügisest uude Euroopa Komisjoni. Majandus ja rahandus pole otseselt tema valdkond.”
Novembrist alustab Euroopa Komisjon uue koosseisuga. Millist portfelli loodate?
«Pole õrna aimugi, loodan jääda majandusvaldkonda. Et lahkub ka Euroopa Komisjoni president Romano Prodi ja tema asemele valitakse uus, siis pärast 20. juulit on tükk aega täielik teadmatus. Ülesannete jaotus on sügiseni lahtine.»
Kui suur saab olema Brüsselis Teie büroo?
“Praegu kolm pluss üks, sügisest kuus pluss üks töötajat. Kolm on nn kabineti liikmed ja üks erasekretär. Eestist tuleb Brüsselisse Henrik Hololei, lisanduvad taanlane Khristian Schmidt ja austerlanna Elisabeth Werner ja Eesti valitsuse endine meedianõnik Hanna Hinrikus ning kolm sekretäri, üks iirlanna, teine taanlanna, kolmas on Belgias sündinud ja elanud eestlanna Veronique Mägi. Reeglid on Brüsselis väga ranged, kodumaalt võib volinik kaasa võtta ainult kolm ajutist ametnikku, ülejäänud tulevad Brüsselist. Seda eelkõige sellepärast, et nad ei tooks kogu oma küla Brüsselisse.”
Kui palju on Brüsselis Eestist pärit ametnikke?
“Täpselt ei tea, aga ilmselt küllalt vähe. Neid tuleb muidugi pidevalt juurde. Elanike proportsioone silmas pidades peaks igast 400 ametnikust üks olema Eestist.”
Teil tuleb Brüsselis järgida 15 punktist koosnevat eurovoliniku eetikakoodeksit. Mis on selle koodeksi tähtsaim põhimõte?
“Euroopa Komisjoni toimimise aluseks on nn kollegiaalsusprintsiip, see tähendab, et keegi ei müü kedagi maha ja keegi ei distantseeru otsustest. Kui näiteks komisjon võtab vastu mingi põllumajanduspoliitika otsuse, siis ma võin seal hääletada selle vastu, kuid komisjoni uksest välja tulles kaitsen vastuvõetud otsust. Ma ei tohi öelda ühtegi sõna selle otsuse vastu. See on kõik omavahel seotud, siis esindavad volinikud Euroopa Liidu, mitte oma kodumaa huve. Keegi ei saa teha väljapoole propagandat ega võidelda häälte eest.
Meie valitsuse liige võib tulla teleekraanile ja öelda, et mina olin valitsuse otsuse vastu ja teha vastuvõetud otsuse sealsamas maatasa.”
Tõenäoliselt olete 2009. aasta 31. oktoobrini Euroopa Komisjoni volinik. Mis saab edasi?
“Ei ole selle peale üldse mõelnud. Euroopa Parlamenti ma seniste seaduste järgi kandideerida ei saaks, kuigi osa volinikke ilmselt kandideerivad.”
Euroopa Komisjon saab 10 uut portfellita volinikku
5. mail otsustab Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa Komisjoni praeguste ja uute volinike kolleegiumi ametissenimetamise. Pärast seda nimetab Euroopa Liidu Nõukogu volinikud ametisse.
Vastavalt eelmisel aastal Euroopa Liidu ja kandidaatriikide vahel sõlmitud ühinemislepingule liituvad uute liikmesriikide volinikud praeguse komisjoniga Euroopa Liiduga ühinemise päeval võrdsete partneritena.
Et praegu ametis oleva Euroopa Komisjoni viieaastase ametiaja lõpuni 31. oktoobril pole palju aega jäänud, ei hakata 1. maist portfelle ümber jagama. Uute liikmesriikide volinikud on kuni järgmise komisjoni ametisse asumiseni portfellideta: neil pole kindlat vastutusala ehk tegu on omamoodi õpipoisiajaga.
HELVE LAASIK
