Sellised õnnetused on igakevadiste kulupõlengute tulemused. Sama saatus tabab kõiki teisi nurmel elutsevaid elusorganisme ? tigusid, putukaid ja taimi. Tuli ei halasta kellelegi, kui temaga hooletult ümber käia.
Kevadise suurpuhastuse aegu armastatakse ikka lõket teha. Kulu põletamisele tasuks aga alternatiive otsida. Kui siiski selle kasuks otsustatakse, tuleb teada, et kulu võib põletada vaid kahe nädala jooksul pärast lume sulamist, mil maa veel külmunud on. Põletades kulu keltsaga kaetud maapinnal, jäävad sellest puutumata maa-alused pisiimetajad, teod, putukad ja muud elusorganismid. Kuigi kevadisi aiatöid on mõnus teha aprilli-mai soojade ilmadega, tohib kulu põletada siiski jahedamal ajal. Tuld on siis oluliselt kergem hallata kui kuival ja soojal perioodil.
Labidas, ämber ja märjad oksad
Praegu on tõenäoliselt juba kogu Eestis pinnas rohkem kui kaks nädalat lumevaba olnud ning seega peaks selleks aastaks kulupõletamisega asjad ühel pool olema. Siiski tasuks meeles pidada lihtsaid nõuandeid kasvõi järgmise varakevade puhuks.
Loodushoiu ja ohutuse seisukohalt on õigem kasutada niitusid heinategemiseks ja vältida nii kulupõlemisi juba eos. Kui majapidamises peetakse kulupõletamist ühe võimaliku põllupuhastamise moodusena oluliseks, peab pererahvas hoolsalt järgima ohutusreegleid. See on ainus moodus oma vara ja ümbritseva looduse säästmiseks.
Kulupõletamiseks valitud päev peab olema tuulevaikne (kuni 3,3 m/s), maapind niiske ja põllu servades ning metsa ääres võiks olla veel lund või kraavides vett. Tule juures peab kogu aeg keegi valves olema.
Lihtsam ongi kulupõletamist kontrolli all hoida mitmekesi ja võtta see ette talgute korras. Esmased tulekustutusvahendid nagu labidas, ämber või kastekann, raudrehad, kummist porimatid, märjad oksad jms peavad olema käepärast. Põletamise paigast lahkudes tuleb veenduda, et tuli on täielikult kustunud.
Tuli armastab metsa ja hooneid
Kulu põletamisega hooletult ringi käies võib lisaks vanale heinale sattuda tuleroaks ka läheduses asuv mets või hooned. Mullu registreeris Päästeamet 2508 kulupõlengut ja kulu põletamisest süttinud tulekahju. Toona hukkus kolm inimest. Hävis või tõsiselt kannatada sai 63 hoonet, sealhulgas 12 elumaja. Sellise statistika vähendamiseks on puude ja põõsaste lähiümbruses tuletegemine keelatud.
Kui tuld kavatsetakse teha majade lähedal, tuleb hoonete ümbrus märjaks kasta. Lisaks on kasulik majaümbrus umbes viie meetri ulatuses risust puhastada ja riisuda. Siis on ka kontrolli alt väljunud leegi majani jõudmine raskendatud.
Sellekevadised ?esimesed triibulised«
Kulupõlengud on igakevadised peavalutekitajad. Ka tänavune aasta pole erand. Aprilli esimesel nädalavahetusel läks Saaremaal Harilaiul tuleroaks 9 ha jagu rannakarjamaad, pilliroogu ja kadakaid. Esimese kulutule inimohvri nõudis 9. aprillil Saaremaal Salme külas toimunud põleng.
Kuivad järelvalveta põllud ja niidud tõmbavad kevaditi kui võluväel poisikesi ligi salamisi tikkude mõjujõudu katsetama: kellele kuivade kõrte põletamine siis ikka kahju saaks teha. Tegelikult on kahjud aga ettearvamatud. Sädemest võib saada alguse tulekahi, mis söestab lähedal asuvad metsad, hooned ja muu vara. Ei säästeta ka inimesi ? möödunud aastal hukkus kulupõlengust alguse saanud tule ohvritena kolm eestimaalast. 2003. a registreeriti 126 suurt kulupõlengut (ulatusega rohkem kui 5 ha). Kokku põles kulu eelmisel aastal 5484 hektaril.
Kurb hooaeg alanud
Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Kui märkate kusagil järelvalveta või kontrolli alt väljunud kulupõlengut, siis tuleb sellest kindlasti teatada häirekeskuse telefonil 112. Olulisim on aga ennetustöö: lapsevanema kohus on rääkida oma võsukestele tikkudega mängimise katastroofilistest tulemustest. Kui otsustatakse siiski kevadise suurpuhastuse käigus lõket teha, tuleb südametunnistust järgides võtta kasutusele kõik tuleohutuse nõuded. Kelle südametunnistusega lood päris korras ei ole, võib oodata ebaseaduslikule kulupõletamisele järgnevat kuni 18 000-kroonist rahatrahvi.
Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
