KOMMERTSTEKST
SIGNE RIISALO,
sotsiaalkaitseminister (REF)
Reformierakonna senitehtu on vaid tõestus sellest, et penisonidega seotud lubadused viime me ka ellu.
2019. aastal, mil end esimest korda riigikogu töösse opositsiooni poliitikuna sisse elasin, lubasime pensione järgmisteks valimisteks 200 euro võrra tõsta. Täna saame öelda, et oleme selle lubaduse ellu viinud.
Kui 2019. aasta alguses oli keskmine pension 448 eurot kuus, siis tänavu aprilliks tõuseb see 704 euroni kuus. See on enam kui 200 euro suurune tõus ning mitte vaid pelk isetäituv ennustus, mis pensionide iga-aastase indekseerimise järel aset leiab, vaid 20 euro suuruse pensionide erakorralise tõusu ning soodsate majandustingimuste, mis pensione indekseerimise järel kasvatab, konkreetne tulem.
Niisamuti saavad vanemaealised rõõmustada 460 lisaeuro üle, mis alates sellest aastast, tulumaksuvabastuse järel keskmise pensioni ulatuses, neile aastas kätte jääb. Lõppenud aasta oktoobris jõustus aga ka üksi elava pensionäri toetuse tõus, mis kasvas 115 eurolt 200 eurole aastas ja mille kavatseme edaspidi 80-aastastele ja vanematele igakuuliseks abiks muuta. Hakkamasaamist toetab kindlasti ka novembrist kehtima hakanud ühekordne 50-eurone toetus Eestis elavatele vanaduspensioni eas pensionäridele, töövõimetuspensioni või rahvapensioni saavale 100% töövõimetusega inimesele ja ka lapsetoetuse saajatele.
Need kõik on sammud, mille oleme võtnud, et veidi enam kui 320 000 Eesti inimese elujärge parandada. Seetõttu pole meie seekordne lubadus tõsta pensione 2027. aastaks 400 eurot pelk lubadus, vaid realistlik plaan. Putini sõjaga kaasnenud hinnatõus on andnud löögi meie kõigi, eriti aga eakamate ja veel enam üksi elavate vanemaealiste inimeste rahakoti pihta, kuid miski ei anna põhjust kahelda keskmise pensioni tõusus 1000 euroni.
Oluline on siinkohal kõneleda ka neist, kelle tööstaaž on väiksem kui 15 aastat. Üks meie eesmärke järgmises valitsuses on muuhulgas tõsta Eestis kehtiv rahvapension Euroopa Sotsiaalharta miinimumpensioni tasemele, mis rahvapensioni saajate vaesusriskist väljatoomisega vähendaks oluliselt teisi sotsiaaltoetuste kulutusi.
Heaolust rääkides ei saa unustada ka toimetulekupiiri tõusu 150 eurolt 200 eurole kuus ning üldhooldusreformi, mille tulemusel saavad kõik abivajajad endale pensioni eest hooldekodu kohta lubada. Hooldereformiga seotud muudatused jõustuvad juba juulikuus ning ühtlasi seab see täpsemad nõuded teenuse kvaliteedile ning võimaldab inimesel elada nii kaua kui võimalik oma kodus.
Oleme seadnud endale kõrged eesmärgid ka edaspidi vanemaealiste heaolu parandamiseks. Nii oleme näiteks juba täna teinud algust seesuguste teenusmajade loomise ettevalmistamisega, mis võimaldavad neil, kes soovivad iseseisvalt elada, kuid vajavad oma igapäevatoimingutes teatud tuge, seada end sisse selleks spetsiaalselt ette nähtud teenuskodus. Ja lisaks plaanile tõsta pensione, kavatseme panustada just nimelt toetavatesse teenustesse, et inimesed tunneksid end väärikate ning väärtuslikena ka siis, kui suur töö on selja taga ning aeg veeta väljateenitud puhkust.
