Pala naise Signe Lelbreti elukäiku on mõjutanud nii kaugemad ajaloosündmused kui ka tänapäevased ühiskonnaelu protsessid. Kasuema poliitilise süüteo tõttu möödus ta lapsepõlv Nõukogude Liidu erinevates piirkondades, turumajanduse tulek ja põllumajandusreform taasiseseisvunud Eestis ajendasid aga ettevõtjaks õppima.
iii
Emotsionaalne eluhoiak ja soov millegi uue järele ergutasid harrastama maalimist, mille tulemusena on valminud ligi poolsada kunstiteost.
Signe Lelbret sündis 1956. aastal Pärnumaal Toris. Mitmed karmid aastad tema lapsepõlvest möödusid aga Nõukogude Liidu avarustes.
“Mu Karjala päritolu kasuema töötas Leningradis blokaadi ajal meditsiiniõena. Nälga surevatele sõjavangidele leiva andmise eest võeti ta kinni, peksti püssipäradega ja viidi vangi. Laevasõidul hüppas ta aga vette, pääses põgenema ning jõudis pärast pikaajalisi rännakuid Eestisse. Hirm, et võimuorganid teda üles leiavad, sundis teda aga koos perega Eestist ära minema. Järgemööda said elupaikadeks Gruusia, Moldova, Kalmõki stepid ja Ukraina,” rääkis naine.
Koolis hoopis Svetlana
Üheks drastilisemaks “koduks“, milles elatud lausa poolteist aastat, nimetas Signe surnukuuri. “Jah, see asus ühel Ukraina kalmistul. Ema töötas siis kalmistuvahina, isa aga sepana.”
Ohtude vältimiseks tuli Signel Nõukogude riigi avarustes ka oma nime varjata. Nii esines ta koolide nimekirjades Svetlanana. Tugevasti mõjutas ka pealesunnitud venekeelne keskkond. “Kui Eestist lahkusime, olin kaheaastane, sünnimaale tagasi tulles aga neljateistkümnene. Vene keelt rääkisin siis täiesti puhtalt, emakeelt tuli lausa uuesti meelde tuletama ja õppima hakata, kusjuures vahel kipun praegugi mõne sõna vene keeles ütlema,” jutustas naine.
Zootehnikutöö asemel ettevõtlus
Signe Lelbret õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias zooinseneriks. Silmapaistvalt hea õppeedukuse eest pandi tema foto autahvlile. “Mõistagi ei õppinud ma autahvli pärast, vaid selleks, et ikka palju teada ja osata. Nii omandasin teadmisi ka veterinaariast ja valmistusin saama majandi tippspetsialistiks. Töökohtki oli valmis vaadatud. Turumajandusele ülemineku ja põllumajandusreformi tõttu tuli aga hakata otsima uut tegevust ning kohaneda uute oludega. Tunnen, et olen toime tulnud ega näe põhjust praeguse elu üle kurta,” tunnistas ta.
Nimelt otsustas Signe Lelbret hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks ja omandas selleks esmavajalikud teadmised ja oskused Tabiveres korraldatud kursustel. Ta alustas sellega, et hakkas Palal endale kuuluvas endises katlamajas köögivilju, puuvilju, marju ja seeni kokku ostma.
“Nüüd olen laisemaks muutunud ja ise enam aia-, põllu ja metsakraami kokku ei osta. Küll aga kutsun Palale teisi kokkuostjaid. Kokkuostuvõimalust on aga siin hädasti vaja, sest saake, mida turustada, jätkub ja hea, kui seda saab teha kodu lähedal. Kiita võib ka koostööpartnerite korrektsust, sest kokkuostjad pole mitte kunagi kokkulepitud ajaks tulemata jätnud.”
Väikeettevõtja Lelbretil on Pala alevikus ka kaks kilemaja. “Ühes neist kasvavad kurgid, mida ka ise kokkuostjatele müün. Mulle meeldivad igasugused originaalsed ideed ja ka kurke püüan kasvatada teismoodi kui tavaliselt. Ma ei võta kasve ära, vaid seon nad üles, mis mõjub hästi saagikusele. Kurgitaimed peavad sirguma ja kurgid valmima ikka nii, nagu see looduse poolt määratud on,” tõdes ta.
Vitamiinirikka toidukraami tootmist ja turustamist peab tegus naine perspektiivikaks tööks. “Toiduaineid vajatakse alati ja huvi nende vastu ei kao ka majanduslikult raskematel aegadel. Mõistagi on aga kõigepealt vaja teha turu-uuring ja selle põhjal oma plaanid paika panna.”
Igal kevadel võrsuvad Signe kasvuhoones ka lilletaimed. “Suurema osa nendest istutan oma aiamaale, osa on mõeldud ka müügiks ning koduvalla inimesed saavad taimi osta soodsama hinnaga.”
Maalida võib kõike
Palale elama tuli Signe Lelbret sõbranna soovitusel, kes kiitis selle paiga looduslikku ilu ja head aurat. Korrusmajas asuv korter on Signele ka kunstnikuateljeeks.
“Võib-olla on see anne kusagilt eelmisest elust pärit, sest mäletan, et joonistada meeldis mulle juba lapsena. Kui tekkis huvi maalimise vastu, otsustasin asuda seda õppima Tartu Rahvaülikooli.”
Vesivärvid tahavad kaua kuivada ja nii on Signe Lelbretil korraga käsil mitu maali.
Maalida võib Signe sõnul aga absoluutselt kõike. “Vahel on nii, et ärkad öösel üles ja idee, mida jäädvustada, tuleb silme ette. Sageli annab inspiratsiooni vahetu ja kaunis vaatepilt loodusest. Mõned tööd sünnivad aga fotode järgi. Samuti olen maalinud portreesid, nende hulgas oma poja portree, mis on mul kodus seinal.”
Tihti tulevad Signe Lelbreti juurde inimesed maale tellima ja nad on ka valmis mõelnud, mida nad maalidel näha soovivad. Kord palus ta kodukandirahval tuua endale igasuguseid fotosid ja pildikesi, millel kujutatut võiks maalidele jäädvustada.
Nii kogunes Pala kandi kõige tuntuma ja produktiivsema kunstniku postkasti palju mitmekülgset ja huvitavat materjali.
Praeguseks on Signe Lelbreti kunstiloomingus poolsada tööd, millest, millest kolmekümmet saab vaadata tema interneti koduleheküljel (www.album.ee/Signe.L) Neti kaudu jõuavad mitmed tema maalid ka välismaale. Üks kunstiteos leidis huvilise koguni Ameerika Ühendriikides.
Pala kultuurimajas on kunstnik Lelbret korraldanud kolm näitust ja praegu on ettevalmistamisel neljas. Suviti kaunistavad tema tööd ka majutus- ja turismiettevõtet Aarde Villa.
“Soovingi oma maalidega positiivseid elamusi pakkuda ennekõike koduvalla inimestele. Maarahva arusaamad ja elutunnetus ongi mu loomingu väga oluline allikas,” ütles naine, kelles nii ratsionaalne kui ka emotsionaalne maailm tugevalt seotud.
iii
JAAN LUKAS
