Suure Paunvere Väljanäituse ja Laada niigi lustlikku päeva on juba mitmel aastal lisaelevust toonud paremate laadakostüümide valimine ja nende kandjate tunnustamine. Kolmel tänavusel auhinnasaajal oli oma kostüümi juurde ka huvitav lugu rääkida.
Tänavust juubeli-väljanäitust (sündmus sai teoks kahekümnendat korda) peeti ülemöödunud laupäeval. Kui laadakostüümi auhinnale kandideerijad väljanäituse pealavale üles rivistati, selgus, et neid on päris palju. 50 tuhande eurosendi ehk viiesaja euro suurusel peaauhinnal oli selles ka kindlasti oma roll. Samas tundus, et paljud olid kostüümi selga tõmmanud eelkõige selleks, et endal lõbus oleks ja teistelegi lõbu saaks pakkuda.
Esikoha otsustas žürii anda seekord Harjumaa mehele Valmar Dregerile, kelle kehastatav tegelaskuju kandis nime Sigalahe Laadaline. Tegelane oli loodud üsna nappide vahenditega: Dreger võttis appi lateksist seanina ja –kõrvad, valehambad, T-särgi kirjaga “Sae pekki”, punased traksipüksid, valge mütsi ja kindad ning kohvri, millel kiri “Sigalahe Laadaline”. Aga kasutatud aksessuaaridest olulisem oli see, kuidas ta oma tegelase karakteri välja suutis mängida.
Et tal esinemisjulgust ja improviseerimisoskust jätkub, pole ime: osa leivast või leivakõrvasest teenib ta endale lauale õhtujuhi ja pulmaisana tegutsedes. Ent lisaks sellele on ta käsitöömeister: tema käe all valmivad värvitud ja maalingutega kaunistatud puittooted: linnumajad, nagid jms. Nii et laadale ei tulnud ta sugugi lõbutsema, vaid oma toodangut müüma.
“Ses mõttes oligi hea omada lihtsat kostüümi. Pärast konkursile registreerimist võtsin selle seljast, tegin müügitööd ja paremate väljakuulutamise ajaks riietusin jälle Sigalahedaks Laadaliseks,” ütles Valmar Dreger.
Ta on ka varem Paunvere väljanäituse kostüümikonkursil osalenud ja edukalt: paar aastat tagasi mesilast kehastades sai ta neljanda ja mullu klouni mängides teise koha. Notsu mängimise aksessuaarid olid tal tegelikult varasemast olemas, sest ta on Saue valla päeva ajal Seapesa nimelist kodurestorani pidanud. Nüüd tuli ainult kohver juurde disainida ja jutul joosta lasta. Ning seda Dregeril jätkus.
Ei saa sõnagi suust
“Olen ka firma Harju Elekter kontoris poole kohaga majahoidja,” ütles Valmar Dreger. “Ülemustega mul tavaliselt suhelda pole põhjust, nendega saab hommikul vaid tervitusi vahetatud. Aga kui ükskord firma suvepäevad lähenema hakkasid, tegi tuttav, kes mu Harju Elektrisse üldse tööle kutsus, ettepaneku, et mina võiksin päevajuht olla.
“Valmar? See ei saa ju sõnagi suust,” oli ülemus öelnud. Aga kui üritus käis, palus ta mind, et ma natuke vähem räägiksin, sest muidu jääb külla kutsutud staaridele liiga vähe esinemisaega.”
Küsimusele, mida ta kostüümiauhinna rahaga teha kavatseb, vastas Dreger:
“Ilmselt premeerin ennast ja abikaasat Toila spaa külastusega. Mullu saime kostüümikonkursi teise koha auhinnaks spaatuusikud ja meile hakkas seal meeldima.”
Tänavu sai kostüümikonkursil teise koha tegelane nimega Kuldne Kerjus. Tema rõivad ja rõivastest välja ulatuvad kehaosad olid üleni kuldse värviga kaetud, nii et ta sarnanes pigem kuld- või pronkskuju, mitte inimesega. End konkursile registreerides ütles noormees oma nimeks Ra, aga tema tegelik nimi on Rauno Polman. Ta on lõpetanud näitlejana Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna ning õpib praegu Balti filmi- ja meediakoolis filmirežissööriks.
“Kuldne Kerjus sai n-ö vana rasva pealt tehtud,” ütles Rauno Polman ja lisas, et on ka varem õpiraha kogumiseks Tallinnas Tammsaare pargis või kusagil mujal kuldset kuju kehastanud. Kui keegi ta kuldsesse ämbrisse raha viskab, teeb ta mingi triki. Palamusel mängis ta näiteks parmupilli.
“Kuju kehastamiseks ostsin kunagi taaskasutuspoest odavad rõivad ja pihustasin need ehituspoest ostetud kuldse värviga üle,” ütles Rauno Polman ning selgitas, et näole ja kätele ta sama värvi ei lase: neile tuleb teha kuldne grimm.
Ilves kassinahas
Polman oli tegelikult üsna veendunud, et võidab kostüümivõistluse, sest uskus, et tema kuldne kuju on piisavalt efektne ega sarnane millegagi, mida Paunvere väljanäitusel juba nähtud.
“Aga Sigalahe Laadaline mängis oma karakteri paremini välja ja tegi rohkem šõud, mina seda teha ei viitsinud,” tunnistas Polman ja lisas, et kui tema võitnuks, leidnuks auhinnaraha igatahes hea kasutuse: see oleks läinud tema filmiõpingute finantseerimiseks. Ta pääses küll filmi- ja meediakoolis tasuta õppekohale, aga kuna ta omandab juba teist rakenduskõrgharidust, peab ta õppimise eest siiski maksma.
Kolmanda koha saanud Valge Kassi puhul tekkis paljudel kindlasti küsimus, et miks just valge kass, kui kassikostüüm polnud üldse valge. Aga kostüümi kandjal Hillel, kelle perekonnanimi Ilves viitab hoopis kassi suuremale ja metsikumale sugulasele, oli oma tegelaskuju nimele lihtne seletus: paljud tema tegemised on seotud nimelt nähtusega, mis kannab nime Valge Kassi Maja.
Hille Ilves on kunstnik, kelle loomingu n-ö virtuaalkoduks on Valge Kassi Maja nime kandev veebisait. Selle vahendusel müüb Hille enda valmistatud loomateemalisi ehteid ja aksessuaare ning linasest kangast kotte. Müügist saadava rahaga toetab ta kodutute loomade ülalpidamist ja ravi ning neile uue kodu leidmist. Hillet võib müümas näha ka laatadel.
Tänavune Paunvere väljanäitus sattus juhtumisi ühele päevale Hille viiekümnenda sünnipäevaga. Algul mõtles ta, et jätab erandkorras siinsele väljanäitusele tulemata, siis aga otsustas: tuleb ikka ja kutsub ka oma sünnipäevakülalised Palamusele. Ta võttis kartulisalati ja kringli Palamusele kaasa ning pani oma müügitelgi taha üles veel teisegi telgi, kus sünnipäevalisi võõrustada.
“Nagu selgus, oli see hea mõte: seekord tulid mu sünnipäevale needki, keda ma muidu mitu aastat näinud polnud,” ütles Hille Ilves.
Kassikostüümi otsustas ta selga panna ostjate ja sünnipäevakülaliste lõbustamiseks, mitte konkursil osalemiseks. Aga poeg öelnud: kui sa vabatahtlikult konkursile ei lähe, siis viin su sinna käekõrval. Ja nii Hille läkski. Ning sai kolmanda koha auhinnaks Toila spa tuusiku kahele.
“Olen teatraalsust armastav inimene, nii et tundsin end laval tegelikult päris hästi,” tunnistas Hille tagantjärele. Viiekümnes sünnipäev jääb talle kindlasti kauaks meelde.
RIINA MÄGI
