“Sigade revolutsioonist” osaleja pilgu läbi

Alles see oli, kui palaval suvepäeval tüütuid rivistusvõtteid tegime seal Vidrikel… ja nüüd oleme juba Tallinnas ja hakkame nautima oma töö vilju. Sakala Keskuse ees pikk järjekord, teadagi ? punane. Kohata võib palju tuttavaid nägusid. Lõpuks saame ka meie endale uhked viisnurgad rinda ja kutsed pihku ? pidu võib alata.

Stsenaariumist ei teadnud me midagi
Sisemiljöö tekitab nostalgiat… tuttavad plakatid (austa leiba; me oleme rahuaja lapsed) on isegi kohale veetud, sealhulgas ka rühmaplakatid. Kahjuks ei õnnestunud leida Kungla oma.

Pika ootamise järel koguneb rahvas (umbes 600 inimest) lõpuks saali. Ja algabki film.

Ei oskagi nagu midagi oodata. Sisu täiesti ettearvamatu. Võtetel olles ei räägitud meile stsenaariumist eriti midagi, nii et filmi ülesehitus on täiesti võõras.

Filmis osalenute jaoks ei olegi linateos eriti nagu film. Vähemalt mina ei saa seda võtta kui täiesti suvalist muud filmi, sest oleme ka ise seal osalenud. Nähtu on rohkem nagu videopäevik või mälestustetund.
Pidevate aplauside, ahhetamiste-ohhetamiste ja naeru saatel saab film lõpuks otsa. See aeg läks kiiresti. Päris hea oli vaadata, kui välja jätta jahedus, mis naha vahele puges ja värisema pani.
Terve film oli arvatavasti enamusele osalenutest suur üllatus, sest peaaegu keegi ei teadnud, mis lõpuks välja võib tulla.
Aga tulemus oli tore. Päris naljakas. Kohati ootamatu. Pärast läks õige 80ndate pidu lahti… ja tantsida sai kuni keskööni. Siis mindi edasi ööklubisse, kui vanus lubas.

Filmivõtted liitsid eri paikadest pärit noori
Nüüd meenutan ja mõtlen, et tahaks seda filmi korra veel vaadata, sest siis saaks ka paremini aru. Eks esimest korda vaadati ikka enam-vähem otsiva pilguga, et ooo, kus mina olen… ja näe, seal oled sina jne.
“Sigade revolutsioon” liitis palju noori kogu Eestimaalt, sest oldi ju koos pea kuu aega ja õpiti üksteist tundma. Eks seda tõelist ühtsustunnet oli näha võtete lõpus, kui massid suure nutuga Vidrikelt lahkusid.

Aga varsti tuleb jälle suvi ja saab meenutada toredaid võttepäevi kusagil järve ääres peesitades!
Kogu see film tekitas palju elevust meie pisikeses riigis. Mood on muutunud just selliseks, nagu filmi-mood oli, tahetakse taaselustada töö-ja puhkelaagreid jms. Paistis, et noortele see film meeldis. Soovitan vaadata kõigil, sest ka tänapäeval tehakse selliseid ajuvabadusi, mida filmiski ette tuli, ja seda “suurte ja tarkade” inimeste poolt. “Sigade revolutsioon” on hea kogemus ja õppetund meile kõigile.

MARIS VAHER, Jõgeva Gümnaasiumi abiturient

blog comments powered by Disqus